In muitte leaččan go ovdal dán birra muitalan, muhto. Sámi arkiiva ja Norgga Arkivverket lea goit ráhkadan davvisámegillii neahttačájáhusa dan oktavuođas go lea 100 jagi dan rájes go Johan Turi girji Muitalus sámiid birra almmuhuvvui vuosttaš geardde. Dan gávdná dáppe.
Álgu lea buorre. Livččii baicca oba somá jus ođasmahtáše dieđuid jus gávdnet ođđa dieđuid! De han šattašii dakkár čoakkáldat mas oahppit ja studeanttat sáhttet ohcat dieđuid. Šattašii ealli neahttasiidun jus nu sáhttá dadjat.
Eašš, in muitán gilkorastit dán čállosa. Dál suige leat dat maid
13. okt. 2011
9. okt. 2011
Sámegiella ja bloggengiella
Lean dávjjibut ja dávjjibut álgán smiehttat mii dat lea mii mearrida guđe gillii olbmot bloggejit, ja earenoamážit go sápmelaččat/sámegielagat bloggejit. Leat oalle ollu sápmelaččat mat bloggejit, earenoamážit nuorat. Muhtin bloggaid čuovun dássedit, earáid guovlalan duollet dálle, ja muhtimiid lean dušše muhtomin lohkan, go lean deaivan guovlalit dan bloggai.
Bloggat maid leat oalle máŋggaláganat: árgabeaivvi birra, eallima birra ja smiehttamušat eallima birra, politihka birra, fitnuideaset birra. Lea dušše okta bloggenfáddá mii lea oalle dábálaš goit Norgga bealde, man birra in leat báljo gávdnan sápmelaččaid bloggain, fágadidaktihkka.
Máŋgii boahtá ge jurdda manne nu máŋggas vállljejit čállit dáro/ruoŧa/suomagillii ovdal go sámegillii. Na dien suomagiela in dieđe, go in máhte dan mađege ahte máhtán lohkat ja ipmirdit sisdoalu. Dan dihte maid in dieđe leat go sápmelaččat geat čállet vai earát. Duođasge in dieđe eará suomabeale blogga go Sámedikki ságadoalli, dan dihte go son čállá maiddái davvisámegillii.
Mii dat lea dasto mii mearrida guđege čállingiela válljema? Manne válljejit čállit sámegillii, dárogillii/ruoŧagillii, suomagillii dahje vaikko ruoššagillii? (In dieđe leat go nu galle eará sápmelačča go Rauna Kuokkanen gii čállá eará gielaide. Duohtavuođas in leat gillen iskat.) Mearrida go dat ahte geaidda guhtege čállá? Geaid sii dáhttot oláhit iežaset čállosiiguin? Movt dát váikkuha sin giellaválljema?
Sámepolitihkkárat gal dieđusge háliidit joksat iežaset válljejeddjiid, ja go dilli lea nu ahte eai buohkat hálddaš buot sámegielaid, de válljejit giela man buohkat ipmirdit. Vai? Dien dáfus gal Klemetti Näkkäläjärvi bargá nu go sárdnida. Son čállá iežas blogga guovtti giillii vaikko lea eambbo bargu. Ja diesa gal liikon. Jus galgá vuoruhit sámegiela, de ferte daguiguin maid dán čájehit.
Muhto naba earát? Movt sii leat válljen giela? Manne leat válljen nu go leat válljen?
Ja manne mun dán smiehtan???
Bloggat maid leat oalle máŋggaláganat: árgabeaivvi birra, eallima birra ja smiehttamušat eallima birra, politihka birra, fitnuideaset birra. Lea dušše okta bloggenfáddá mii lea oalle dábálaš goit Norgga bealde, man birra in leat báljo gávdnan sápmelaččaid bloggain, fágadidaktihkka.
Máŋgii boahtá ge jurdda manne nu máŋggas vállljejit čállit dáro/ruoŧa/suomagillii ovdal go sámegillii. Na dien suomagiela in dieđe, go in máhte dan mađege ahte máhtán lohkat ja ipmirdit sisdoalu. Dan dihte maid in dieđe leat go sápmelaččat geat čállet vai earát. Duođasge in dieđe eará suomabeale blogga go Sámedikki ságadoalli, dan dihte go son čállá maiddái davvisámegillii.
Mii dat lea dasto mii mearrida guđege čállingiela válljema? Manne válljejit čállit sámegillii, dárogillii/ruoŧagillii, suomagillii dahje vaikko ruoššagillii? (In dieđe leat go nu galle eará sápmelačča go Rauna Kuokkanen gii čállá eará gielaide. Duohtavuođas in leat gillen iskat.) Mearrida go dat ahte geaidda guhtege čállá? Geaid sii dáhttot oláhit iežaset čállosiiguin? Movt dát váikkuha sin giellaválljema?
Sámepolitihkkárat gal dieđusge háliidit joksat iežaset válljejeddjiid, ja go dilli lea nu ahte eai buohkat hálddaš buot sámegielaid, de válljejit giela man buohkat ipmirdit. Vai? Dien dáfus gal Klemetti Näkkäläjärvi bargá nu go sárdnida. Son čállá iežas blogga guovtti giillii vaikko lea eambbo bargu. Ja diesa gal liikon. Jus galgá vuoruhit sámegiela, de ferte daguiguin maid dán čájehit.
Muhto naba earát? Movt sii leat válljen giela? Manne leat válljen nu go leat válljen?
Ja manne mun dán smiehtan???
29. juni 2011
Stávvaliid birra ja movt stávvaljuohkima sáhttá gullat
Stávvaliidda máhttit juohkit sániid lea oalle dárbbašlaš go galgá čállit sámegiela.
Suomagiela álgooahpahusas lea stávvaljuohkin leamaš hirbmat dábálaš. Sihke čállima ja lohkama leat oahpahan stávvaliiguin. Seamma prinsihpa berrešii atnit maiddái sámegiela lohkan- ja čállinoahpahusas. Ággan dasa lea ahte sámegielas leat ollu guhkes sánit, guovddáškonsonánttaid dássemolsašupmi nubbi.
Muhtin stávvaljuoguid lea váddáseabbo go earáid gullat. Dalle lea buorre vuohki guldalit movt njálmmi siste leat njuovčča, bánit ja vuoiŋŋanas go olle stávvala lohppii. Jus mat it dieđe sihkkarit galgá go leat -lg- vai -lgg- go galggat čállit mun vuolggán. Dalle dajat sáni vuosttaš stávvala, /vuolg-/. Go ollet vuosttaš stávvala lohppii, de bisánat ja guldalat njálmmis movt lea vuoiŋŋanas. Vuoiŋŋanas lea bisánan, ja ii gullo jietna ge. Njuovčča lea maŋŋeguomi vuostá, nu go juo lea go dadjá -g-. Dát mearkkaša ahte ovddit stávvala loahpas lea -g-, nappo lea vuosttaš stávval vuolg-, ja nubbi stávval lea -gán.
Jus geahččalat baicca mun vulgen, de oainnát ahte boađus lea earalágán. Go ollet vuosttaš stávvala lohppii, de gulat ahte vuoiŋŋanas boahtá, ja lea maid jietna. Njuovčča lea l-posišuvnnas.
Mu vásáhus lea ahte mánát dávjá dárbbašit eambbo hárjehallat stávvaljuohkima gullat dalle go vuoiŋŋanas bissehuvvo vuosttaš stávvala loahpas, degomat b, c, č, d, g, k, p, t, z, ž. Orru ahte jiena gullan lea meastta áidna strategiija čállimii. Muhto fas go leat fuobmán movt njálmmi siste sáhttá guldalit jietnadagaid - ja oidnet oktavuođa čállingillii - de manná geahppaseappot hárjehallat čállit.
Suomagiela álgooahpahusas lea stávvaljuohkin leamaš hirbmat dábálaš. Sihke čállima ja lohkama leat oahpahan stávvaliiguin. Seamma prinsihpa berrešii atnit maiddái sámegiela lohkan- ja čállinoahpahusas. Ággan dasa lea ahte sámegielas leat ollu guhkes sánit, guovddáškonsonánttaid dássemolsašupmi nubbi.
Muhtin stávvaljuoguid lea váddáseabbo go earáid gullat. Dalle lea buorre vuohki guldalit movt njálmmi siste leat njuovčča, bánit ja vuoiŋŋanas go olle stávvala lohppii. Jus mat it dieđe sihkkarit galgá go leat -lg- vai -lgg- go galggat čállit mun vuolggán. Dalle dajat sáni vuosttaš stávvala, /vuolg-/. Go ollet vuosttaš stávvala lohppii, de bisánat ja guldalat njálmmis movt lea vuoiŋŋanas. Vuoiŋŋanas lea bisánan, ja ii gullo jietna ge. Njuovčča lea maŋŋeguomi vuostá, nu go juo lea go dadjá -g-. Dát mearkkaša ahte ovddit stávvala loahpas lea -g-, nappo lea vuosttaš stávval vuolg-, ja nubbi stávval lea -gán.
Jus geahččalat baicca mun vulgen, de oainnát ahte boađus lea earalágán. Go ollet vuosttaš stávvala lohppii, de gulat ahte vuoiŋŋanas boahtá, ja lea maid jietna. Njuovčča lea l-posišuvnnas.
Mu vásáhus lea ahte mánát dávjá dárbbašit eambbo hárjehallat stávvaljuohkima gullat dalle go vuoiŋŋanas bissehuvvo vuosttaš stávvala loahpas, degomat b, c, č, d, g, k, p, t, z, ž. Orru ahte jiena gullan lea meastta áidna strategiija čállimii. Muhto fas go leat fuobmán movt njálmmi siste sáhttá guldalit jietnadagaid - ja oidnet oktavuođa čállingillii - de manná geahppaseappot hárjehallat čállit.
15. juni 2011
Geahččalatta mis dán - Båmma
Dá lea neahttasiidu mas beasat oahppat muhtin lullisámegielsániid. Oahpponeavvu lea jurddašuvvon várra lullisámegiela oahpahalliid váste, muhtin sániid hárjehallat. Sánit leat bohccuid, eanadagaid, ja duodjenamahusat. Sáhtát guldalit lohkkojuvvon sániid vel.
Guldal, geahča ja loga - de oainnát ahte davvisámegielas ja lullisámegielas leat ollu ovttaláganvuođat, vaikko hupmangielaiguin lea váttis gulahallat.
Guldal, geahča ja loga - de oainnát ahte davvisámegielas ja lullisámegielas leat ollu ovttaláganvuođat, vaikko hupmangielaiguin lea váttis gulahallat.
Sáhkavuorut sámegillii - ja sámegiela ovddideapmi
Maŋemus beivviid lea NRK Sápmi lokten ášši go sámegielat sámediggeáirasat hupmet dárogiela Sámedikki sárdnestuolus. Mun maid imaštalan giellaválljema. Dieđusge, dárogielat áirasat han gal fertejit dárustit, ii dan sáhte vuordit ahte sii beaivvis nubbái ohppet sámegiela. In imaštala dan ge jus Áili Keskitalo ja Ann Mari Thomassen ákkastallaba ahte ferteba dárustit go lea sáhka váttis áššiin. Na... veahá gal suoli imaštalan, muhto dohkkehan sudno ákkastallama. Mii dáidit buohkat geahččalan amas gillii čilget áššiid maidda eat riekta gávnna sániid. De gal lea álkit dorvvastit dan gillii maid máhttá bures. De gal liikojin Laila Susanne Vars jurdagii ahte galgá hupmat nu ahte áhkku maid ipmirda, ja dieđusge sámegillii. Die leat muhtin sámediggeáirasat geat leat almmolaččat dadjan juoidá sin giellaválljema birra.
Lea ge deaŧalaš muitit rámidit sin geat duođaid dollet sáhkavuoruideaset sámegillii, juohke háve, beroškeahttá áššis. In leat čuvvon dárkilit Sámedikki dievasčoahkkimiid, nu ahte in sáhte maidege jietnadit dan birra gii dahká nu ja gii ii. Muhto sii leat mielde čájeheame álbmogii ahte sámegillii sáhttá áššiid ovddidit, ja ođđa vuogádagaid ásahit. Eai dáidde ieža dan birra jurddašan, eai várra earát ge, ahte sii leat nuppiid giellamodeallat.
Movt jur giellamodeallan?
Sámegiella lea hálddahusgiellan ja politihkkengiellan oalle ođđaáigásaš. Dat lea ovdal váldán, ja ain dál váldá majoritehtagielain ovdamearkkaid movt galgá dadjat dihto áššiid vai šaddá čielggas nuppiide mii oaivvilduvvo. Go sámegielat áirras dadjá juoidá sámegillii de dát čájeha ahte sámegillii maid sáhttá hálddašit ja mearridit. Lokte giela árvvu. Ja jus deaivá vel hui vuohkkasit dadjat, de soaitá dát dadjanmálle adnot nuppes ovdamearkan dasa movt dien ášši sáhttá dadjat, nu ahte šaddá čielggasin (ja čielga sámegillii). Ja go boahtá čálalaččat, de lea vel buoret vejolašvuohta ahte dadjanvuohki cieggá vuos hálddahusbargiide, ja nu gilvojuvvo earáide maid. Buohkat geat leat čállán reivviid, áššebáhpiriid dahje fágateavsttaid leat máŋgii jurddašan movt duon dahje dán sáhttá dadjat. Dávjá ohcet girjjiin maid vuogas ovdamearkkaid. Ja jorgaleaddjit goit álo leat sátne- ja dadjanmálleozus.
Juste seamma proseassa dáhpáhuvvá dárogielagiid gaskkas ja dárogillii maid. Erohus lea dušše ahte dárogiela dadjanvugiid ovdamearkkaid gávdná juohke sajis. Ja dadjanvugiid ja sániid oahpahallagohtet dárogielat mánát dallánaga go leat oahppan vuosttaš sániid lohkat. Juohke skuvlagirjjis maid sii lohket, de ohppet sii ođđa sániid ja dadjanvugiid. Omd. ii boađe automáhtalaččat dárogielat mánáide ahte mii lea sirkel, kvadrat, bergart, lungeblære. Sii fertejit daid sániid oahppat dárogillii, seammaládje go sámegielat mánát galggaše daid oahppat sámegillii.
Erohus lea vuosttažettiin dat ahte go dárogielat máná oahppodiibmu lea nohkan, ja son manná olggos uvssas, de leat sus máŋga milliovnna vejolašvuođa fas lohkat sániid juogo iežaset oahppogirjjis dahje eará dárogielat girjjis dahje interneahttasiiddus man lea fuobmán lohkagoahtit. Go sámegielat mánná lea oaidnán sániid gierdu, dássesiiddot njealječiegat, báktešládja, geahpesbullji ja son lea mannan uvssa olggos - ja oahpaheaddji sihkkon távvala - de ii dáidde sániid šat oaidnit. Jus mánás lea dat lihkku ahte lea oahppogirji masa dát sánit leat čállon, de dieđusge beassá das logadit dan. (Jus gille maŋŋel skuvlla lohkat oahppogirjji) Vátnásat leat dat girjjit main sámegillii dáid birra čilgejuvvojit muđui. Sis leat váile logenáre vejolašvuođa deaivvadit sániin maŋŋel go leat oahppan daid. (Ok, in leat lohkan juste galle, muhto unnán leat goit.)
Lea go imaš go váhnemat bihkot váttisin sámegielat oahppogirjjiid? Lea go imaš go oahppit lohket váttisin sámegielsániid?
Eat leat mii sámit nu ollugat ahte sáhttit dodjit earáide ovddidit sámegiela. Mun ja don (dahje dii) gii dán logat, mii dat fertet dan ovddidit. Juohkehaš máhttá ja sáhttá dan dahkat. Sámedikkepolitihkkárat geat sámástit almmolaččat, barget buoridit sámegiela árvvu, dušše dainna go hupmet sámegiela. Dáhttu šaddá dahkun.
Earret eará geahččalan dáinna bloggain oažžut sámegiela oidnosii. Leat vel moadde eará bloggejeaddji geat dan dahket. Sin lean bidjan juo iežan bloggalistui. Sávvamis dađistaga gávnnan eambbo bloggejeddjiid geat čállet sámegillii.
Lea ge deaŧalaš muitit rámidit sin geat duođaid dollet sáhkavuoruideaset sámegillii, juohke háve, beroškeahttá áššis. In leat čuvvon dárkilit Sámedikki dievasčoahkkimiid, nu ahte in sáhte maidege jietnadit dan birra gii dahká nu ja gii ii. Muhto sii leat mielde čájeheame álbmogii ahte sámegillii sáhttá áššiid ovddidit, ja ođđa vuogádagaid ásahit. Eai dáidde ieža dan birra jurddašan, eai várra earát ge, ahte sii leat nuppiid giellamodeallat.
Movt jur giellamodeallan?
Sámegiella lea hálddahusgiellan ja politihkkengiellan oalle ođđaáigásaš. Dat lea ovdal váldán, ja ain dál váldá majoritehtagielain ovdamearkkaid movt galgá dadjat dihto áššiid vai šaddá čielggas nuppiide mii oaivvilduvvo. Go sámegielat áirras dadjá juoidá sámegillii de dát čájeha ahte sámegillii maid sáhttá hálddašit ja mearridit. Lokte giela árvvu. Ja jus deaivá vel hui vuohkkasit dadjat, de soaitá dát dadjanmálle adnot nuppes ovdamearkan dasa movt dien ášši sáhttá dadjat, nu ahte šaddá čielggasin (ja čielga sámegillii). Ja go boahtá čálalaččat, de lea vel buoret vejolašvuohta ahte dadjanvuohki cieggá vuos hálddahusbargiide, ja nu gilvojuvvo earáide maid. Buohkat geat leat čállán reivviid, áššebáhpiriid dahje fágateavsttaid leat máŋgii jurddašan movt duon dahje dán sáhttá dadjat. Dávjá ohcet girjjiin maid vuogas ovdamearkkaid. Ja jorgaleaddjit goit álo leat sátne- ja dadjanmálleozus.
Juste seamma proseassa dáhpáhuvvá dárogielagiid gaskkas ja dárogillii maid. Erohus lea dušše ahte dárogiela dadjanvugiid ovdamearkkaid gávdná juohke sajis. Ja dadjanvugiid ja sániid oahpahallagohtet dárogielat mánát dallánaga go leat oahppan vuosttaš sániid lohkat. Juohke skuvlagirjjis maid sii lohket, de ohppet sii ođđa sániid ja dadjanvugiid. Omd. ii boađe automáhtalaččat dárogielat mánáide ahte mii lea sirkel, kvadrat, bergart, lungeblære. Sii fertejit daid sániid oahppat dárogillii, seammaládje go sámegielat mánát galggaše daid oahppat sámegillii.
Erohus lea vuosttažettiin dat ahte go dárogielat máná oahppodiibmu lea nohkan, ja son manná olggos uvssas, de leat sus máŋga milliovnna vejolašvuođa fas lohkat sániid juogo iežaset oahppogirjjis dahje eará dárogielat girjjis dahje interneahttasiiddus man lea fuobmán lohkagoahtit. Go sámegielat mánná lea oaidnán sániid gierdu, dássesiiddot njealječiegat, báktešládja, geahpesbullji ja son lea mannan uvssa olggos - ja oahpaheaddji sihkkon távvala - de ii dáidde sániid šat oaidnit. Jus mánás lea dat lihkku ahte lea oahppogirji masa dát sánit leat čállon, de dieđusge beassá das logadit dan. (Jus gille maŋŋel skuvlla lohkat oahppogirjji) Vátnásat leat dat girjjit main sámegillii dáid birra čilgejuvvojit muđui. Sis leat váile logenáre vejolašvuođa deaivvadit sániin maŋŋel go leat oahppan daid. (Ok, in leat lohkan juste galle, muhto unnán leat goit.)
Lea go imaš go váhnemat bihkot váttisin sámegielat oahppogirjjiid? Lea go imaš go oahppit lohket váttisin sámegielsániid?
Eat leat mii sámit nu ollugat ahte sáhttit dodjit earáide ovddidit sámegiela. Mun ja don (dahje dii) gii dán logat, mii dat fertet dan ovddidit. Juohkehaš máhttá ja sáhttá dan dahkat. Sámedikkepolitihkkárat geat sámástit almmolaččat, barget buoridit sámegiela árvvu, dušše dainna go hupmet sámegiela. Dáhttu šaddá dahkun.
Earret eará geahččalan dáinna bloggain oažžut sámegiela oidnosii. Leat vel moadde eará bloggejeaddji geat dan dahket. Sin lean bidjan juo iežan bloggalistui. Sávvamis dađistaga gávnnan eambbo bloggejeddjiid geat čállet sámegillii.
12. juni 2011
Movt sápmelaš gullá
Sámegielas lea gullat sátni mas leat máŋga mearkkašumi. Nu ii leat buot eará gielain. Muhtin vierrogielaide daddjošii gullan auditiivvalaš, kinestehtalaš dahje taktiila dovddan. Auditiivvalaš dovdda lea dat maid beljiiguin gullá, dábálaččat juogalágan jietna. (Balánsa maid lea beljiid siste, muhto gohčoduvvo earán dovddan.)
Kinestehtalaš dovdda lea dat go mii gullat movt min lahtut leat, sihke movt lahtut leat eará lahtuid ektui ja movt dat lihkadit, namalassii dehkiid ja suonaid lihkastagat. Balánsa lea maid kinestehtalaš dovdda. (Ja dál leat dat bealjit maid mielde.) Taktiila dovdda fas lea go mii gullat liikkiin (dahje omd. njálmme siste) go juoga midjiide guoská.
Go olmmoš gullá bákčasa, de in dieđe sihkkarit manin dovddan dan gohčodit eará gielaide. Muhto sámegillii gullá go omd. čoavji lea bávččas, dávttit dahje deahkit bávččastit. Bákčasat leat maid oba máŋggaláganat, muhto dan birra gal ferte eambbo čállit eará teavsttas.
Kinestehtalaš dovdda lea dat go mii gullat movt min lahtut leat, sihke movt lahtut leat eará lahtuid ektui ja movt dat lihkadit, namalassii dehkiid ja suonaid lihkastagat. Balánsa lea maid kinestehtalaš dovdda. (Ja dál leat dat bealjit maid mielde.) Taktiila dovdda fas lea go mii gullat liikkiin (dahje omd. njálmme siste) go juoga midjiide guoská.
Go olmmoš gullá bákčasa, de in dieđe sihkkarit manin dovddan dan gohčodit eará gielaide. Muhto sámegillii gullá go omd. čoavji lea bávččas, dávttit dahje deahkit bávččastit. Bákčasat leat maid oba máŋggaláganat, muhto dan birra gal ferte eambbo čállit eará teavsttas.
28. mai 2011
Ii oidnon fal ii garjá ge.
Amma leat dien dadjanvuogi gullan máŋgii? Leat go jurddašan dárkilit manne olbmot nie dadjet?
Garjá čuvvoda eará stuorebuš elliid ja lottiid, dego ealggaid, bohccuid, riebaniid, goaskiniid ja eará elliid main sáhttá oažžut biepmu. Mu ipmárdusa mielde ferte garjá borrame gáhkiriid, go gos ealga, doppe maid garjá. Ja nuppegežiid, gos garjá rágáda, doppe gal lea ealga maid. Dahje eará ealli.
Garjá gal álo ráhku go olmmoš lahkona. Garjjá bargu lea suodjalit ealli man čuvvoda. Dalle sus lea sierra vuohki rágádit. Garjjás leat máŋga jietnadanmálle, dan mielde maid áigu muitalit. Muhtomin go humada eará garjjáiguin, de iešguđetládje jietnadallá. Galggat guldalit go garjját humadit gaskaneaset. Go oahppagoađát garjjáid giela, (ii fal garjjágiela - dat lea juoga eará) de šaddá hui somá guldalit sin.
Sámegillii leat iešguđet sánit garjjá jietnadanmálliide. Dá leat muhtimat maid lean gávdnan Konrad Nielsena sátnegirjjis "Lappisk (samisk) ordbok" (KN):
Gáhkut (KN sv. gakkot) harke; P også om kråken, når den låter som om den harket op ngt.
Gálgat (KN sv. gal'gât)
Ráhkut (KN sv. rakkot)
Ruŋkit (KN sv. ruŋ'ket ~ kruŋ'ket (Muhto dan hámis čujuha KN ruŋ'ket-sátnái.)
Kluŋkit
Gávdnojit sihkkarit eambbo sánit maid.
Garjá čuvvoda eará stuorebuš elliid ja lottiid, dego ealggaid, bohccuid, riebaniid, goaskiniid ja eará elliid main sáhttá oažžut biepmu. Mu ipmárdusa mielde ferte garjá borrame gáhkiriid, go gos ealga, doppe maid garjá. Ja nuppegežiid, gos garjá rágáda, doppe gal lea ealga maid. Dahje eará ealli.
Garjá gal álo ráhku go olmmoš lahkona. Garjjá bargu lea suodjalit ealli man čuvvoda. Dalle sus lea sierra vuohki rágádit. Garjjás leat máŋga jietnadanmálle, dan mielde maid áigu muitalit. Muhtomin go humada eará garjjáiguin, de iešguđetládje jietnadallá. Galggat guldalit go garjját humadit gaskaneaset. Go oahppagoađát garjjáid giela, (ii fal garjjágiela - dat lea juoga eará) de šaddá hui somá guldalit sin.
Sámegillii leat iešguđet sánit garjjá jietnadanmálliide. Dá leat muhtimat maid lean gávdnan Konrad Nielsena sátnegirjjis "Lappisk (samisk) ordbok" (KN):
Gáhkut (KN sv. gakkot) harke; P også om kråken, når den låter som om den harket op ngt.
Gálgat (KN sv. gal'gât)
Ráhkut (KN sv. rakkot)
Ruŋkit (KN sv. ruŋ'ket ~ kruŋ'ket (Muhto dan hámis čujuha KN ruŋ'ket-sátnái.)
Kluŋkit
Gávdnojit sihkkarit eambbo sánit maid.
20. mai 2011
Rosa-blogga
Heihei, odne lean mun nai šaddan rosa-bloggejeaddji. Dat bloggat dat leat vissa hui bivnnuhat. Ja jus mun dáinna lágiin oaččun ollu lohkkiid ja sin (loga: du) vel beroštit sámegielas, na mannes ii?
Diet "rosa" han livččii muđui rievttimielde čuvgesruoksat. Muhto leabat dat nu feansi (eŋg. fancy) dadjat "čuvgesrukses vebbačálus"? Gal dat veahá muddu ja mearri ferte dál modearna áiggis :-)
Diet "rosa" han livččii muđui rievttimielde čuvgesruoksat. Muhto leabat dat nu feansi (eŋg. fancy) dadjat "čuvgesrukses vebbačálus"? Gal dat veahá muddu ja mearri ferte dál modearna áiggis :-)
Knud Leem čilgen Finnmárkku sámiid birra
Knud Leem lei dološ dutki gii dutkkai sápmelaččat. Erenoamážit Finnmárkkus.
Jagis 1767 son čálii girjji "Beskrivelse over Finmarkens Lapper, deres tungemaal, levemaade og forrige afgudsdyrkelse" čilgenhussan Danmárkku-Norgga gonagassii.
Ja don beasat maid dan lohkat nuvttá Google-booksas.
Mu mielas lei veahá váttis lohkat, go lea čállon gohtalašbustávaiguin dáro/dánskagillii. Dat giella lea maid hui amas, go lea čállojuvvon dološmállet gillii, dološ čállinvuohkái. Muhto muhtin čáppa beaivvi go lea hirbmat buorre áigi, de áiggun lohkat. Dáidet gávdnot hearvás ságat ja čuoččuhusat sámiid birra.
Knud Leem lea eambbo maid čállán, earret eará sátnegirjji. Dan ferten muhtin beaivvi ohcat nago dette gávdno nuvttá interneahtas.
Jagis 1767 son čálii girjji "Beskrivelse over Finmarkens Lapper, deres tungemaal, levemaade og forrige afgudsdyrkelse" čilgenhussan Danmárkku-Norgga gonagassii.
Ja don beasat maid dan lohkat nuvttá Google-booksas.
Mu mielas lei veahá váttis lohkat, go lea čállon gohtalašbustávaiguin dáro/dánskagillii. Dat giella lea maid hui amas, go lea čállojuvvon dološmállet gillii, dološ čállinvuohkái. Muhto muhtin čáppa beaivvi go lea hirbmat buorre áigi, de áiggun lohkat. Dáidet gávdnot hearvás ságat ja čuoččuhusat sámiid birra.
Knud Leem lea eambbo maid čállán, earret eará sátnegirjji. Dan ferten muhtin beaivvi ohcat nago dette gávdno nuvttá interneahtas.
19. mai 2011
Mannan dego Noá garjá...
Gal don fal dieđát movt de lea, go lea mannan dego Noá garjá?
Jus it: Dát dadjanmálle vuolgá Biibbala muitalusas Noá ja su árkka birra (1. Mos 8, 7, dahje neahttabiibbalis)
Ipmil han gohčui Noá dahkat stuora fatnasa, árkka, masa galggai váldit juohke ealli šlájas moadde ja iežas olbmuid go galggai šaddat suttu ulli. Dasto arvvii guuuuhká.
Go vuos buohkat ledje čohkkádan árkkas bealgávccát mánu (hirbmat gierdevaš olbmot ja eallit gal, muhto maid bahal dihte), de cohkkui árka, ja Noá luittii garjjá olggos ihkkonráigge.
Garjá várra livččii galgan boahtit fas ruovttoluotta muitalit makkár lea olggobealde, muhto maid bat dat? Ii hal dat gal šat oba boahtán ge árkka lusa, ii ge muitalan makkárge ságaid, muhto girddašii miehtá, gitta dassážii go goikkai eanan. (Ja gearddi goit garjá ge nu mášai ahte ii muitalatta buot maid oaidná. Galggašii nu máššat vel ealgabivddu áigge nai)
Na dat lei goit de mannan dego Noá garjá. Dán áigge maid lávejit dadjat olbmuid birra nie, go jávket eai ge boađe. Eandalii jus galggaše fas boahtit dahje máhccat mohkistis.
Jus it: Dát dadjanmálle vuolgá Biibbala muitalusas Noá ja su árkka birra (1. Mos 8, 7, dahje neahttabiibbalis)
Ipmil han gohčui Noá dahkat stuora fatnasa, árkka, masa galggai váldit juohke ealli šlájas moadde ja iežas olbmuid go galggai šaddat suttu ulli. Dasto arvvii guuuuhká.
Go vuos buohkat ledje čohkkádan árkkas bealgávccát mánu (hirbmat gierdevaš olbmot ja eallit gal, muhto maid bahal dihte), de cohkkui árka, ja Noá luittii garjjá olggos ihkkonráigge.
Garjá várra livččii galgan boahtit fas ruovttoluotta muitalit makkár lea olggobealde, muhto maid bat dat? Ii hal dat gal šat oba boahtán ge árkka lusa, ii ge muitalan makkárge ságaid, muhto girddašii miehtá, gitta dassážii go goikkai eanan. (Ja gearddi goit garjá ge nu mášai ahte ii muitalatta buot maid oaidná. Galggašii nu máššat vel ealgabivddu áigge nai)
Na dat lei goit de mannan dego Noá garjá. Dán áigge maid lávejit dadjat olbmuid birra nie, go jávket eai ge boađe. Eandalii jus galggaše fas boahtit dahje máhccat mohkistis.
30. mars 2011
Giela gáhttet, movt dan dahká?
Árgabeaivválaš barggus ja árgabeaivválaš ságaid lonohallamis lea dávjá bahá meaddit dadjalit earaládje go galggašii. Majoritehtagiella dieđusge báidná min jurdagiid ja nu maid min dadjanvugiid. Máŋgga fáttá birra leat gullan eará gillii, ja dán dieđu fas jorgalit sámegillii buoremus lági mielde. Muhtomin dát dadjanvuogit fas báidnet eará ságaid, vaikko ii leat seamma ášši birra sáhka ge.
Čállingielas goit berret dárkileappot astat jurdilit movt lea vuohkkaseamos dadjat, dahje rievttabut čállit, sámegillii. Diesa mii gal almma leat ovttaoaivilis buohkat?
Váddáseabbu čađahit, mu oainnu mielde.
Lea gal mu mielas deaŧalaš earuhit sin gaskkas geat leat oahpahallame sámegiela, dahje eai čále almmolaš čállosiid ja sin geat galget ovdagovvan earáide, dego oahpaheaddjit, girječállit, journalisttat ja earát geat čállet dakkáriid maid olbmot fas atnet ovdamearkan dasa movt galgá čállit.
Dá lea Káre Vuolab-Lohi čállán muhtin rávvagiid.
http://www.sgr.fi/sust/sust253/sust253_vuolablohi.pdf
Čállingielas goit berret dárkileappot astat jurdilit movt lea vuohkkaseamos dadjat, dahje rievttabut čállit, sámegillii. Diesa mii gal almma leat ovttaoaivilis buohkat?
Váddáseabbu čađahit, mu oainnu mielde.
Lea gal mu mielas deaŧalaš earuhit sin gaskkas geat leat oahpahallame sámegiela, dahje eai čále almmolaš čállosiid ja sin geat galget ovdagovvan earáide, dego oahpaheaddjit, girječállit, journalisttat ja earát geat čállet dakkáriid maid olbmot fas atnet ovdamearkan dasa movt galgá čállit.
Dá lea Káre Vuolab-Lohi čállán muhtin rávvagiid.
http://www.sgr.fi/sust/sust253/sust253_vuolablohi.pdf
5. mars 2011
Sámis-bláđđi neahtas
"Sámis" lea bláđđi man Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorgaleddjiid lea almmuhan juo máŋga jagi. Das lávejit muttágis guhkes ja muttágis váttis čállosat sámegillii, iešguđet áššiid birra. Lea sihke fága ja suohtas, seahkálaga. De lea juohkehažžii lohkamuš, ja iešguđet atnui. Nubbi buorre han lea ahte dan oažžu vel nuvttá girjegávppiin ja feara gos. Ieš gal lean maŋemus nummariid ožžon barggus bokte dan, nu ahte in leat nu sihkar ahte gos dan gávdná eará báikkiin go dáppe iežan ruovttugilis.
Easka ovdalaš juovllaid fuobmájin ahte Sámis-bláđi han gusto sáhttá elektruvnnalaččat nai lohkat. Na mii bat vel buoret? Dáppe gávnnat daid:
http://www.samifaga.org/web/index.php?sladja=40&giella1=sam
Hirbmat buorre go gávdná daid ovtta sajis.
Easka ovdalaš juovllaid fuobmájin ahte Sámis-bláđi han gusto sáhttá elektruvnnalaččat nai lohkat. Na mii bat vel buoret? Dáppe gávnnat daid:
http://www.samifaga.org/web/index.php?sladja=40&giella1=sam
Hirbmat buorre go gávdná daid ovtta sajis.
30. jan. 2011
Doaba - ja giela čatnasupmi dasa
Muhtomin orru váttis dovdat erohusa sánis ja doahpagis, go giella lea nu čadnon jurddašeapmái. Muhtimat (lei goson Chomsky, vai? Huff, dan muittu.) oaivvildit ahte giela haga ii leat jurddašeapmi, muhto in guorras das áibbas. Mu mielas orru gal eambbo ahte ii leat álo gillii čadnon dat maid jurddašan, vaikko eanas gal lea. Gal mun muhtin eará háve čilgen maid dainna oaivvildan.
Doaba lea ođđa sátni sámegielas, ráhkaduvvon sullii nu movt eará lagas gielain. Galgá čilget juoidá man birra jurdda dohppe. Na mii dasto dat doaba lea? Doaba lea jurddaovttadat, man bokte don ovttastahtát ollu duohta áđaid, daguid dahje dáhpáhusaid. Dat veahkeha min ekonomiseret giela.
Ovdamearkka dihte: Mis han leat juohkelágan hámat beatnagat, muhtomat stuorrát, muhtimat unnit, bolfasat, njavgadat, ceakkobealjagat, luŋkebealjagat. Muhtin beatnagat leat dihto nállái gullevaččat, dego šeafer, sankt bernhardbeana, eará náliin fas ii leat namma. Muhtin olbmuin leat hui buorit boazobeananálit, viššit jna.
(Dákko bođii juo doaba-crash mu mielas, go oarjemáilmmi standárdiid mielde galgá dihtonálat beatnagis hui čavga mearriduvvon hápmi. Sámi máilmmis lea beatnaga luondu mii mearrida. Ja sámi beatnagiid nálit eai dáidde beassat beanastandárdiidda goassege, go leat nu iešguđetláganat oaidnit.)
Jurddaš dasto máná. Mánnái mii dáguhit beatnaga namahusa juohke háve go oaidnit dakkára. Mánná fuobmá dađistaga ahte njealjejuolggagiid gohčodit beanan. Mánná dađistaga go oaidná iešguđetlágan beatnagiid, ja iešguđetlágan vásáhusaid vuođul, de hukse alcces doahpaga "BEANA". Jurddaš jus juohke beatnagii galggašii leat áibbas sierra namahus? Midjiide šattaše oba ollu sánit. Na. beatnagiin gal leat hui ollu namahusat, muhto naba jus galggašii hutkat sáni juohke olbmo sierra lihkadanmálle mielde. Mun viegan iežan láhkásan, ja don viegat iežat láhkásat. Ja jus daid de galggašii gohčodit goabbatládje. Váldde de geaži!
Na. De muhtin beaivvi oaidná riebana, ja mánná gohčoda dan maid beanan. De divvu rávisolmmoš ja lohká die lea rieban. Sáhttá gal máŋgii gohčodit riebana beanan. Dađistaga go mánná oaidná riebanis ja beatnagis erohusa, de álgá sirret dáid doahpagiid maiddái sániid dáfus.
Dáinnalágiin šaddá ge hui čavga oktavuohta giela ja doahpaga gaskkas, vaikko doaba rievttimielde lea guđege olbmo oaivvis, jurddaovttadahkan. Sátni mii gullá doahpagii sáhttá vaikko makkár. Eai muđui livčče leamaš nu eatnat gielat máilmmis.
Stuorámus erohus rávisolbmuid giellaoahppamis ja unnamánážiid giellaoahppamis lea ahte unnamánážat galget hukset alcceseaset sihke doahpaga ja sáni, rávisolbmuin leat juo oalle muddui doahpagat, muhto dárbbašit sániid.
Doaba lea ođđa sátni sámegielas, ráhkaduvvon sullii nu movt eará lagas gielain. Galgá čilget juoidá man birra jurdda dohppe. Na mii dasto dat doaba lea? Doaba lea jurddaovttadat, man bokte don ovttastahtát ollu duohta áđaid, daguid dahje dáhpáhusaid. Dat veahkeha min ekonomiseret giela.
Ovdamearkka dihte: Mis han leat juohkelágan hámat beatnagat, muhtomat stuorrát, muhtimat unnit, bolfasat, njavgadat, ceakkobealjagat, luŋkebealjagat. Muhtin beatnagat leat dihto nállái gullevaččat, dego šeafer, sankt bernhardbeana, eará náliin fas ii leat namma. Muhtin olbmuin leat hui buorit boazobeananálit, viššit jna.
(Dákko bođii juo doaba-crash mu mielas, go oarjemáilmmi standárdiid mielde galgá dihtonálat beatnagis hui čavga mearriduvvon hápmi. Sámi máilmmis lea beatnaga luondu mii mearrida. Ja sámi beatnagiid nálit eai dáidde beassat beanastandárdiidda goassege, go leat nu iešguđetláganat oaidnit.)
Jurddaš dasto máná. Mánnái mii dáguhit beatnaga namahusa juohke háve go oaidnit dakkára. Mánná fuobmá dađistaga ahte njealjejuolggagiid gohčodit beanan. Mánná dađistaga go oaidná iešguđetlágan beatnagiid, ja iešguđetlágan vásáhusaid vuođul, de hukse alcces doahpaga "BEANA". Jurddaš jus juohke beatnagii galggašii leat áibbas sierra namahus? Midjiide šattaše oba ollu sánit. Na. beatnagiin gal leat hui ollu namahusat, muhto naba jus galggašii hutkat sáni juohke olbmo sierra lihkadanmálle mielde. Mun viegan iežan láhkásan, ja don viegat iežat láhkásat. Ja jus daid de galggašii gohčodit goabbatládje. Váldde de geaži!
Na. De muhtin beaivvi oaidná riebana, ja mánná gohčoda dan maid beanan. De divvu rávisolmmoš ja lohká die lea rieban. Sáhttá gal máŋgii gohčodit riebana beanan. Dađistaga go mánná oaidná riebanis ja beatnagis erohusa, de álgá sirret dáid doahpagiid maiddái sániid dáfus.
Dáinnalágiin šaddá ge hui čavga oktavuohta giela ja doahpaga gaskkas, vaikko doaba rievttimielde lea guđege olbmo oaivvis, jurddaovttadahkan. Sátni mii gullá doahpagii sáhttá vaikko makkár. Eai muđui livčče leamaš nu eatnat gielat máilmmis.
Stuorámus erohus rávisolbmuid giellaoahppamis ja unnamánážiid giellaoahppamis lea ahte unnamánážat galget hukset alcceseaset sihke doahpaga ja sáni, rávisolbmuin leat juo oalle muddui doahpagat, muhto dárbbašit sániid.
7. jan. 2011
Nasjonalbiblioteket siiddus beassá lohkat girjjiid
Dihtet go ahte Nasjonalbiblioteket siiddus maid sáhttá lohkat bábergirjjid?
Na ii riekta bábergirjjiid, muhto girjjiid mat leat Norggas almmuhuvvon goas fal de.
Nasjonalbiblioteket lea nu go namma juo dadjá Norgga našuvnnalaš girjerájus. Dohko vurkejit juohke Norgga girjjis ovtta gáhppálaga ja vissa buotlágan čállosiid, jietnabáttiid ja vaikko maid. Doppe sáhttá goit válljet máŋggalágan media gaskkas. Buot dieid leat elektrovnnalaččat almmuhan midjiide geat eat nu dávjá geargga girjerádjosii. Eai leat buot girjjit nu boarrásat ge. Ii leat nu go Googlebooks ahte šaddá vuordit dassážii go dahkkivuoigatvuođat leat nohkan. Muhto dáid neavvuid don it sáhte iežat dihtorii vurket, sáhtát dušše neahtas geahččat. Girjjit leat bábergirjjis govvejuvvon, nu ahte ii leat vejolaš čuohppat osiid girjjis ja vurket omd. dokumentii. Dat lea veahá lossat go galggašii siteret dihto girjjis. Muhto siidolohku gal lea nu go bábergirjjis. Dábálaš lohkamii gal dat ii leat deaŧalaš.
Doppe gávdnojit gal maid dokumeanttat maid sáhtát iežat dihtorii vurket. Muhto in leat eambbo geahčestan daid. Orrot leame boares dokumeanttat main leat nohkan dahkkivuoigatvuođat. Soitet doppe sámegielgirjjit maid, in dieđe.
Muhto ođđaset girjjit maid lean gávdnan, leat eará lean Vuokko Hirvonena Sámeeatnama jienat, ja mánáidgirjji Áhkku muital munnje. (Juo, mun dieđán ahte lea skuvlagirji, muhto gal dan goit dohkke goitge lohkat. Muitalusat han doppe leat.)
Lohkančoavddus lea veahá lossat, go ii nagot olles siiddu oaidnit oktanis. Ii leat juohke girjjis nu buorre govva, muhto sáhttá válljet buori ja heajos kvalitehta gaskkas. Dat ábuha ollu. Muhto jus it leat jurddašan oktanis olles girjji lohkat elektruvnnalaččat, de gal manná bures doppe lohkat. Ii dan dáfus, sáhttá han luoikkahit girjji girjerádjosis dahje girjebusses jus fuobmá ahte baicca háliida bábergirjji lohkat.
Ohcančoavddus siiddus lea buorre ja girjjiid gávdná maid BIBSYSas, Norgga elektrovnnalaš girjeohcanvuogádagas man eanas girjerádjosat geavahit. Doppe lea merkejuvvon E-bok.
PS. Vái beasat lohkat girjjiid elektrovnnalaččat, de fertet leat Norggas. Dahje, dus galgá leat Norgga IP-čujuhus.
Na ii riekta bábergirjjiid, muhto girjjiid mat leat Norggas almmuhuvvon goas fal de.
Nasjonalbiblioteket lea nu go namma juo dadjá Norgga našuvnnalaš girjerájus. Dohko vurkejit juohke Norgga girjjis ovtta gáhppálaga ja vissa buotlágan čállosiid, jietnabáttiid ja vaikko maid. Doppe sáhttá goit válljet máŋggalágan media gaskkas. Buot dieid leat elektrovnnalaččat almmuhan midjiide geat eat nu dávjá geargga girjerádjosii. Eai leat buot girjjit nu boarrásat ge. Ii leat nu go Googlebooks ahte šaddá vuordit dassážii go dahkkivuoigatvuođat leat nohkan. Muhto dáid neavvuid don it sáhte iežat dihtorii vurket, sáhtát dušše neahtas geahččat. Girjjit leat bábergirjjis govvejuvvon, nu ahte ii leat vejolaš čuohppat osiid girjjis ja vurket omd. dokumentii. Dat lea veahá lossat go galggašii siteret dihto girjjis. Muhto siidolohku gal lea nu go bábergirjjis. Dábálaš lohkamii gal dat ii leat deaŧalaš.
Doppe gávdnojit gal maid dokumeanttat maid sáhtát iežat dihtorii vurket. Muhto in leat eambbo geahčestan daid. Orrot leame boares dokumeanttat main leat nohkan dahkkivuoigatvuođat. Soitet doppe sámegielgirjjit maid, in dieđe.
Muhto ođđaset girjjit maid lean gávdnan, leat eará lean Vuokko Hirvonena Sámeeatnama jienat, ja mánáidgirjji Áhkku muital munnje. (Juo, mun dieđán ahte lea skuvlagirji, muhto gal dan goit dohkke goitge lohkat. Muitalusat han doppe leat.)
Lohkančoavddus lea veahá lossat, go ii nagot olles siiddu oaidnit oktanis. Ii leat juohke girjjis nu buorre govva, muhto sáhttá válljet buori ja heajos kvalitehta gaskkas. Dat ábuha ollu. Muhto jus it leat jurddašan oktanis olles girjji lohkat elektruvnnalaččat, de gal manná bures doppe lohkat. Ii dan dáfus, sáhttá han luoikkahit girjji girjerádjosis dahje girjebusses jus fuobmá ahte baicca háliida bábergirjji lohkat.
Ohcančoavddus siiddus lea buorre ja girjjiid gávdná maid BIBSYSas, Norgga elektrovnnalaš girjeohcanvuogádagas man eanas girjerádjosat geavahit. Doppe lea merkejuvvon E-bok.
PS. Vái beasat lohkat girjjiid elektrovnnalaččat, de fertet leat Norggas. Dahje, dus galgá leat Norgga IP-čujuhus.
Abonner på:
Innlegg (Atom)