Gásttadat - mii hearráid bat dat lea?

Odne lean gávdnan ođđa sáni, dahje rievtti mielde boares sáni; vai lea go áigahaš sáni? Na, dien imaštallama gal ferten vuos guođđit, ja boahtit áššái.


Čalbmen sáni Konrad Nielsena sátnegirjjis go ledjen juoidá eará ohcame, ja dál juogadan sáni duinna. Jus dette DON dovddat sáni, ja máhtát munnje dan čilget dárkileappot.


Sátni lea gásttadat dahje nu go Nielsen čállá: gāstâdâk. 
Dulkon ahte Konrad Nielsen oaivvilda ahte sátni adno dušše Guovdageainnu boazosámiid gaskkas, ja dat mávssášii: "vått værlag". 
Vuođđosátni lea gástat. [sv. gas'tât].
Bealistan gal navddán dovdat oallemuddui boazosámiid dadjanmálliid, muhto dán sáni gal in leat goassege deaivan gullat.


Gástat (sv. gas'tât) fas mearkkašivččii "bli våt (ordet kan ikke brukes om klær man har på sig)". Nappo ahte olmmoš ja várra eará diŋggat, earret biktasat mat olbmos leat nalde, juogaládje njusket dahje láktet dahje debbot (?) Ii oro gal nu ahte lea njarvan, go dasa han fas lea eará sátni. MOVT dát gástan lea; go jus njuoská, ii bat de livčče sáhttán dušše atnit dieid eará sániid?


Ii das galle.
Dus sáhttá leat juoga mainna gástadat, namalassii gásttadas (KN sv. gāstâdâs) nu ahte dat maid leat gástadan šaddá gásttas.


Dasto han mis lea buohkain dát sátni gásta, go báhppa gásttaša máná. Lea go das maid juogalágan oktavuohta dien sátnái?


Die lea vissa sátni maid ferten jearahallat olbmuin. Soaittášii dus čilgehus?
Ja livččii go dát sátni man heivešii dálkedieđáhusas atnit?


PS! Ii ábut seaguhit sániin gastit, gasttihit dahje gasttáhat, go dat gal lea olbmodávda. 

Mun ferten gal mieđihit ahte liikojin go fuobmájin

ahte Googles sáhttá gávdnat girjjiid maid ii oba gávnnage šat oastit dahje luoikkahit.

Dego duot hui huuui áigahaš girji go Rasmus Raska "Ræconneret Lappisk sproglære..." (Namma livččii gal guhkit, muhto in gille čállit.)

 Duo oktii dárbbašin diekkáraš boares grammatihkaid birra dieđuid, geahčadit movt giella lea suokkardallojuvvon áiggiid čađa. Na vuos lei dieđusge diehttát ahte dákkár girji maid gávdno.

Dasto vel dan gávdnat nu ahte beassá geahčadit. Árvidin dastánaga ahte ii leat vissa ávki girjegávppis gal jearahallat. Leat gal sámi girjjit oba guhká vuovdemassii, muhto eai gal 180 jagi boares girjjit gal. Na girjerádjosis? Na eai. In dáidán astat vuordit goas dan doppe oažžu.

Muhto. Gal gusto Google diđii gos dan gávdná: Google books. Oažžu olles girjji viežžat iežas dihtorii vaikko. Na mii bat das? Buorre han dat lea.

Dađistaga lean fuobmán ahte doppe leat ollu girjjit maid oažžu viežžat, sáhttá olles girji gávdnot. Muhtin girjjiid beassá dušše osiid geahčadit, ja ođđaseamos girjjiid beassá dušše ovdasiiddu oaidnit ja sisdoallolisttu. Muhto ávkin han dat nai lea go dárbbaša dieđuid ahte lea go girji maid háliida ohcat lohkanláhkái.

Čujuhusa gal gávnnat Googles ;-)

Dihtet go don dán siiddu birra?

Muhtomin jurddaša olmmoš ahte dan maid ieš diehtá, dan dihtet earát maid. Ja mun maid seammalágan. Lean ovdamearkka dihte atnán čielga áššin ahte olbmot leat gullan Sámi giellalávdegotti neahttasiiddu birra. Nu gusto ii oro leame. Muhto doppe gávdná maid ollu dieđuid sámegiela birra, maid berre diehtit. 

Ja mii vel buoret? Sin siiddus leat almmuhuvvon tearbmalisttut máŋgga fágasuorggis. Sánit leat dohkkehuvvon giellastivrras, dan mielde maid mun lean ipmirdan. Gánnáha fitnat geahččame.

Čujuhus lea ná: http://www.giella.org/. 
Imaštan dušše veahá, go lea neahttasiiddu čujuhus sámegillii; manne de rahpasa dárogiel-siidu álggos?

Easka doppe beassá válljet sámegiela.

Ii giellapoliti(hkk)a galgga leat álki.

Moalkás máilbmi

Go olmmoš eallá máŋggagielalaš birrasis, gal čuožžilit hearvás dadjanvuogit. Nubbi giella báidná nuppi giela, dat gal lea oahpes ášši. Sámegielas leat norvagismat, ja daidda goit leat giellaberošteaddjit fubmesat. Muhto hearvái hal gal lea sutnje nai gii gullá movt sámegiella báidná dárogiela. Dás bohtet muhtin ovdamearkkat:

Oahpes ášši, ja muđui ge "dohkkehuvvon" gillii lea dat ahte davvinorgalaččat sámegiela málle mielde ráhkadit jearaldagaid. Dan dahket vel sii nai geat eai máhte sámegiela! Dát dáhpáhuvvá dalle go muhtin jearransánit leat jearaldagas. "Kor du bor?" dan sadjái go "Hvor bor du?" , nu go lullinorgalaččat jerret.  "Ka du har der?" dan sadjái go "Hva har du der?"

Muhtin eará ášši mii ii soaitte nu dihtosis ollugiid gaskkas, lea ahte kasus báidná dárogielpreposišuvdnageavaheami. Sámegillii han mii lohkat ahte "Mun bijan niibbi diehko." Dárogillii mii dadjalit. "Jeg legger kniven dit" dego áibbas lunddolažžan livčči ahte nie dat lea. Muhto dárogielagat dajaše baicca "Jeg legger kniven der." 

Eará mii ii vissa gullo go sámegielagiid gaskkas lea diet: "Nå ka du?" 

Áibbas lunddolaš, amma?

Lea dušše dat ahte dárogielas álo gáibiduvvo vearba cealkagis, vel dalle nai go sámegielas dohkkehuvvo guođđit vearbba.

Dáiddát fuobmát eambbo ovdamearkkaid?