13. okt. 2011

Johan Turi birra neahttačájáhus

In muitte leaččan go ovdal dán birra muitalan, muhto. Sámi arkiiva ja Norgga Arkivverket lea goit ráhkadan davvisámegillii neahttačájáhusa dan oktavuođas go lea 100 jagi dan rájes go Johan Turi girji Muitalus sámiid birra almmuhuvvui vuosttaš geardde. Dan gávdná dáppe.

Álgu lea buorre. Livččii baicca oba somá jus ođasmahtáše dieđuid jus gávdnet ođđa dieđuid! De han šattašii dakkár čoakkáldat mas oahppit ja studeanttat sáhttet ohcat dieđuid. Šattašii ealli neahttasiidun jus nu sáhttá dadjat.

Eašš, in muitán gilkorastit dán čállosa. Dál suige leat dat maid

9. okt. 2011

Sámegiella ja bloggengiella

Lean dávjjibut ja dávjjibut álgán smiehttat mii dat lea mii mearrida guđe gillii olbmot bloggejit, ja earenoamážit go sápmelaččat/sámegielagat bloggejit. Leat oalle ollu sápmelaččat mat bloggejit, earenoamážit nuorat. Muhtin bloggaid čuovun dássedit, earáid guovlalan duollet dálle, ja muhtimiid lean dušše muhtomin lohkan, go lean deaivan guovlalit dan bloggai.
Bloggat maid leat oalle máŋggaláganat: árgabeaivvi birra, eallima birra ja smiehttamušat eallima birra, politihka birra, fitnuideaset birra. Lea dušše okta bloggenfáddá mii lea oalle dábálaš goit Norgga bealde, man birra in leat báljo gávdnan sápmelaččaid bloggain, fágadidaktihkka.

Máŋgii boahtá ge jurdda manne nu máŋggas vállljejit čállit dáro/ruoŧa/suomagillii ovdal go sámegillii. Na dien suomagiela in dieđe, go in máhte dan mađege ahte máhtán lohkat ja ipmirdit sisdoalu. Dan dihte maid in dieđe leat go sápmelaččat geat čállet vai earát. Duođasge in dieđe eará suomabeale blogga go Sámedikki ságadoalli, dan dihte go son čállá maiddái davvisámegillii.
Mii dat lea dasto mii mearrida guđege čállingiela válljema? Manne válljejit čállit sámegillii, dárogillii/ruoŧagillii, suomagillii dahje vaikko ruoššagillii? (In dieđe leat go nu galle eará sápmelačča go Rauna Kuokkanen gii čállá eará gielaide. Duohtavuođas in leat gillen iskat.) Mearrida go dat ahte geaidda guhtege čállá? Geaid sii dáhttot oláhit iežaset čállosiiguin? Movt dát váikkuha sin giellaválljema?

Sámepolitihkkárat gal dieđusge háliidit joksat iežaset válljejeddjiid, ja go dilli lea nu ahte eai buohkat hálddaš buot sámegielaid, de válljejit giela man buohkat ipmirdit. Vai? Dien dáfus gal Klemetti Näkkäläjärvi bargá nu go sárdnida. Son čállá iežas blogga guovtti giillii vaikko lea eambbo bargu. Ja diesa gal liikon. Jus galgá vuoruhit sámegiela, de ferte daguiguin maid dán čájehit.

Muhto naba earát? Movt sii leat válljen giela? Manne leat válljen nu go leat válljen?
Ja manne mun dán smiehtan???

29. jun. 2011

Stávvaliid birra ja movt stávvaljuohkima sáhttá gullat

Stávvaliidda máhttit juohkit sániid lea oalle dárbbašlaš go galgá čállit sámegiela.
Suomagiela álgooahpahusas lea stávvaljuohkin leamaš hirbmat dábálaš. Sihke čállima ja lohkama leat oahpahan stávvaliiguin. Seamma prinsihpa berrešii atnit maiddái sámegiela lohkan- ja čállinoahpahusas. Ággan dasa lea ahte sámegielas leat ollu guhkes sánit, guovddáškonsonánttaid dássemolsašupmi nubbi.

Muhtin stávvaljuoguid lea váddáseabbo go earáid gullat. Dalle lea buorre vuohki guldalit movt njálmmi siste leat njuovčča, bánit ja vuoiŋŋanas go olle stávvala lohppii. Jus mat it dieđe sihkkarit galgá go leat -lg- vai -lgg- go galggat čállit mun vuolggán. Dalle dajat sáni vuosttaš stávvala, /vuolg-/. Go ollet vuosttaš stávvala lohppii, de bisánat ja guldalat njálmmis movt lea vuoiŋŋanas. Vuoiŋŋanas lea bisánan, ja ii gullo jietna ge. Njuovčča lea maŋŋeguomi vuostá, nu go juo lea go dadjá -g-. Dát mearkkaša ahte ovddit stávvala loahpas lea -g-, nappo lea vuosttaš stávval vuolg-, ja nubbi stávval lea -gán.

Jus geahččalat baicca mun vulgen, de oainnát ahte boađus lea earalágán. Go ollet vuosttaš stávvala lohppii, de gulat ahte vuoiŋŋanas boahtá, ja lea maid jietna. Njuovčča lea l-posišuvnnas.

Mu vásáhus lea ahte mánát dávjá dárbbašit eambbo hárjehallat stávvaljuohkima gullat dalle go vuoiŋŋanas bissehuvvo vuosttaš stávvala loahpas, degomat b, c, č, d, g, k, p, t, z, ž. Orru ahte jiena gullan lea meastta áidna strategiija čállimii. Muhto fas go leat fuobmán movt njálmmi siste sáhttá guldalit jietnadagaid - ja oidnet oktavuođa čállingillii - de manná geahppaseappot hárjehallat čállit.

15. jun. 2011

Geahččalatta mis dán - Båmma

Dá lea neahttasiidu mas beasat oahppat muhtin lullisámegielsániid. Oahpponeavvu lea jurddašuvvon várra lullisámegiela oahpahalliid váste, muhtin sániid hárjehallat. Sánit leat bohccuid, eanadagaid, ja duodjenamahusat. Sáhtát guldalit lohkkojuvvon sániid vel.
Guldal, geahča ja loga - de oainnát ahte davvisámegielas ja lullisámegielas leat ollu ovttaláganvuođat, vaikko hupmangielaiguin lea váttis gulahallat.

Sáhkavuorut sámegillii - ja sámegiela ovddideapmi

Maŋemus beivviid lea NRK Sápmi lokten ášši go sámegielat sámediggeáirasat hupmet dárogiela Sámedikki sárdnestuolus. Mun maid imaštalan giellaválljema. Dieđusge, dárogielat áirasat han gal fertejit dárustit, ii dan sáhte vuordit ahte sii beaivvis nubbái ohppet sámegiela. In imaštala dan ge jus Áili Keskitalo ja Ann Mari Thomassen ákkastallaba ahte ferteba dárustit go lea sáhka váttis áššiin. Na... veahá gal suoli imaštalan, muhto dohkkehan sudno ákkastallama. Mii dáidit buohkat geahččalan amas gillii čilget áššiid maidda eat riekta gávnna sániid. De gal lea álkit dorvvastit dan gillii maid máhttá bures. De gal liikojin Laila Susanne Vars jurdagii ahte galgá hupmat nu ahte áhkku maid ipmirda, ja dieđusge sámegillii. Die leat muhtin sámediggeáirasat geat leat almmolaččat dadjan juoidá sin giellaválljema birra.

Lea ge deaŧalaš muitit rámidit sin geat duođaid dollet sáhkavuoruideaset sámegillii, juohke háve, beroškeahttá áššis. In leat čuvvon dárkilit Sámedikki dievasčoahkkimiid, nu ahte in sáhte maidege jietnadit dan birra gii dahká nu ja gii ii. Muhto sii leat mielde čájeheame álbmogii ahte sámegillii sáhttá áššiid ovddidit, ja ođđa vuogádagaid ásahit. Eai dáidde ieža dan birra jurddašan, eai várra earát ge, ahte sii leat nuppiid giellamodeallat.

Movt jur giellamodeallan?
Sámegiella lea hálddahusgiellan ja politihkkengiellan oalle ođđaáigásaš. Dat lea ovdal váldán, ja ain dál váldá majoritehtagielain ovdamearkkaid movt galgá dadjat dihto áššiid vai šaddá čielggas nuppiide mii oaivvilduvvo. Go sámegielat áirras dadjá juoidá sámegillii de dát čájeha ahte sámegillii maid sáhttá hálddašit ja mearridit. Lokte giela árvvu. Ja jus deaivá vel hui vuohkkasit dadjat, de soaitá dát dadjanmálle adnot nuppes ovdamearkan dasa movt dien ášši sáhttá dadjat, nu ahte šaddá čielggasin (ja čielga sámegillii). Ja go boahtá čálalaččat, de lea vel buoret vejolašvuohta ahte dadjanvuohki cieggá vuos hálddahusbargiide, ja nu gilvojuvvo earáide maid. Buohkat geat leat čállán reivviid, áššebáhpiriid dahje fágateavsttaid leat máŋgii jurddašan movt duon dahje dán sáhttá dadjat. Dávjá ohcet girjjiin maid vuogas ovdamearkkaid. Ja jorgaleaddjit goit álo leat sátne- ja dadjanmálleozus.

Juste seamma proseassa dáhpáhuvvá dárogielagiid gaskkas ja dárogillii maid. Erohus lea dušše ahte dárogiela dadjanvugiid ovdamearkkaid gávdná juohke sajis. Ja dadjanvugiid ja sániid oahpahallagohtet dárogielat mánát dallánaga go leat oahppan vuosttaš sániid lohkat. Juohke skuvlagirjjis maid sii lohket, de ohppet sii ođđa sániid ja dadjanvugiid. Omd. ii boađe automáhtalaččat dárogielat mánáide ahte mii lea sirkel, kvadrat, bergart, lungeblære. Sii fertejit daid sániid oahppat dárogillii, seammaládje go sámegielat mánát galggaše daid oahppat sámegillii.

Erohus lea vuosttažettiin dat ahte go dárogielat máná oahppodiibmu lea nohkan, ja son manná olggos uvssas, de leat sus máŋga milliovnna vejolašvuođa fas lohkat sániid juogo iežaset oahppogirjjis dahje eará dárogielat girjjis dahje interneahttasiiddus man lea fuobmán lohkagoahtit. Go sámegielat mánná lea oaidnán sániid gierdu, dássesiiddot njealječiegat, báktešládja, geahpesbullji ja son lea mannan uvssa olggos - ja oahpaheaddji sihkkon távvala - de ii dáidde sániid šat oaidnit. Jus mánás lea dat lihkku ahte lea oahppogirji masa dát sánit leat čállon, de dieđusge beassá das logadit dan. (Jus gille maŋŋel skuvlla lohkat oahppogirjji) Vátnásat leat dat girjjit main sámegillii dáid birra čilgejuvvojit muđui. Sis leat váile logenáre vejolašvuođa deaivvadit sániin maŋŋel go leat oahppan daid. (Ok, in leat lohkan juste galle, muhto unnán leat goit.)

Lea go imaš go váhnemat bihkot váttisin sámegielat oahppogirjjiid? Lea go imaš go oahppit lohket váttisin sámegielsániid?

Eat leat mii sámit nu ollugat ahte sáhttit dodjit earáide ovddidit sámegiela. Mun ja don (dahje dii) gii dán logat, mii dat fertet dan ovddidit. Juohkehaš máhttá ja sáhttá dan dahkat. Sámedikkepolitihkkárat geat sámástit almmolaččat, barget buoridit sámegiela árvvu, dušše dainna go hupmet sámegiela. Dáhttu šaddá dahkun.

Earret eará geahččalan dáinna bloggain oažžut sámegiela oidnosii. Leat vel moadde eará bloggejeaddji geat dan dahket. Sin lean bidjan juo iežan bloggalistui. Sávvamis dađistaga gávnnan eambbo bloggejeddjiid geat čállet sámegillii.

12. jun. 2011

Movt sápmelaš gullá

Sámegielas lea gullat sátni mas leat máŋga mearkkašumi. Nu ii leat buot eará gielain. Muhtin vierrogielaide daddjošii gullan auditiivvalaš, kinestehtalaš dahje taktiila dovddan. Auditiivvalaš dovdda lea dat maid beljiiguin gullá, dábálaččat juogalágan jietna. (Balánsa maid lea beljiid siste, muhto gohčoduvvo earán dovddan.)
Kinestehtalaš dovdda lea dat go mii gullat movt min lahtut leat, sihke movt lahtut leat eará lahtuid ektui ja movt dat lihkadit, namalassii dehkiid ja suonaid lihkastagat. Balánsa lea maid kinestehtalaš dovdda. (Ja dál leat dat bealjit maid mielde.) Taktiila dovdda fas lea go mii gullat liikkiin (dahje omd. njálmme siste) go juoga midjiide guoská.
Go olmmoš gullá bákčasa, de in dieđe sihkkarit manin dovddan dan gohčodit eará gielaide. Muhto sámegillii gullá go omd. čoavji lea bávččas, dávttit dahje deahkit bávččastit. Bákčasat leat maid oba máŋggaláganat, muhto dan birra gal ferte eambbo čállit eará teavsttas.

28. mai 2011

Ii oidnon fal ii garjá ge.

Amma leat dien dadjanvuogi gullan máŋgii? Leat go jurddašan dárkilit manne olbmot nie dadjet?

Garjá čuvvoda eará stuorebuš elliid ja lottiid, dego ealggaid, bohccuid, riebaniid, goaskiniid ja eará elliid main sáhttá oažžut biepmu. Mu ipmárdusa mielde ferte garjá borrame gáhkiriid, go gos ealga, doppe maid garjá. Ja nuppegežiid, gos garjá rágáda, doppe gal lea ealga maid. Dahje eará ealli.

Garjá gal álo ráhku go olmmoš lahkona. Garjjá bargu lea suodjalit ealli man čuvvoda. Dalle sus lea sierra vuohki rágádit. Garjjás leat máŋga jietnadanmálle, dan mielde maid áigu muitalit. Muhtomin go humada eará garjjáiguin, de iešguđetládje jietnadallá.  Galggat guldalit go garjját humadit gaskaneaset. Go oahppagoađát garjjáid giela, (ii fal garjjágiela - dat lea juoga eará) de šaddá hui somá guldalit sin.

Sámegillii leat iešguđet sánit garjjá jietnadanmálliide. Dá leat muhtimat maid lean gávdnan Konrad Nielsena sátnegirjjis "Lappisk (samisk) ordbok" (KN):

Gáhkut (KN sv. gakkot) harke; P også om kråken, når den låter som om den harket op ngt.
Gálgat (KN sv. gal'gât)
Ráhkut (KN sv. rakkot)
Ruŋkit (KN sv. ruŋ'ket ~ kruŋ'ket (Muhto dan hámis čujuha KN ruŋ'ket-sátnái.)
Kluŋkit
Gávdnojit sihkkarit eambbo sánit maid.

20. mai 2011

Rosa-blogga

Heihei, odne lean mun nai šaddan rosa-bloggejeaddji. Dat bloggat dat leat vissa hui bivnnuhat. Ja jus mun dáinna lágiin oaččun ollu lohkkiid ja sin (loga: du) vel beroštit sámegielas, na mannes ii?

Diet "rosa" han livččii muđui rievttimielde čuvgesruoksat. Muhto leabat dat nu feansi (eŋg. fancy) dadjat "čuvgesrukses vebbačálus"? Gal dat veahá muddu ja mearri ferte dál modearna áiggis :-)

Knud Leem čilgen Finnmárkku sámiid birra

Knud Leem lei dološ dutki gii dutkkai sápmelaččat. Erenoamážit Finnmárkkus.
Jagis 1767 son čálii girjji "Beskrivelse over Finmarkens Lapper, deres tungemaal, levemaade og forrige afgudsdyrkelse" čilgenhussan Danmárkku-Norgga gonagassii.
Ja don beasat maid dan lohkat nuvttá Google-booksas.

Mu mielas lei veahá váttis lohkat, go lea čállon gohtalašbustávaiguin dáro/dánskagillii. Dat giella lea maid hui amas, go lea čállojuvvon dološmállet gillii, dološ čállinvuohkái. Muhto muhtin čáppa beaivvi go lea hirbmat buorre áigi, de áiggun lohkat. Dáidet gávdnot hearvás ságat ja čuoččuhusat sámiid birra.

Knud Leem lea eambbo maid čállán, earret eará sátnegirjji. Dan ferten muhtin beaivvi ohcat nago dette gávdno nuvttá interneahtas.

19. mai 2011

Mannan dego Noá garjá...

Gal don fal dieđát movt de lea, go lea mannan dego Noá garjá?
Jus it: Dát dadjanmálle vuolgá Biibbala muitalusas Noá ja su árkka birra (1. Mos 8, 7, dahje neahttabiibbalis)

Ipmil han gohčui Noá dahkat stuora fatnasa, árkka, masa galggai váldit juohke ealli šlájas moadde ja iežas olbmuid go galggai šaddat suttu ulli. Dasto arvvii guuuuhká.
Go vuos buohkat ledje čohkkádan árkkas bealgávccát mánu (hirbmat gierdevaš olbmot ja eallit gal, muhto maid bahal dihte), de cohkkui árka, ja Noá luittii garjjá olggos ihkkonráigge.

Garjá várra livččii galgan boahtit fas ruovttoluotta muitalit makkár lea olggobealde, muhto maid bat dat? Ii hal dat gal šat oba boahtán ge árkka lusa, ii ge muitalan makkárge ságaid, muhto girddašii miehtá, gitta dassážii go goikkai eanan. (Ja gearddi goit garjá ge nu mášai ahte ii muitalatta buot maid oaidná. Galggašii nu máššat vel ealgabivddu áigge nai)

Na dat lei goit de mannan dego Noá garjá. Dán áigge maid lávejit dadjat olbmuid birra nie, go jávket eai ge boađe. Eandalii jus galggaše fas boahtit dahje máhccat mohkistis.