Ii oidnon fal ii garjá ge.

Amma leat dien dadjanvuogi gullan máŋgii? Leat go jurddašan dárkilit manne olbmot nie dadjet?

Garjá čuvvoda eará stuorebuš elliid ja lottiid, dego ealggaid, bohccuid, riebaniid, goaskiniid ja eará elliid main sáhttá oažžut biepmu. Mu ipmárdusa mielde ferte garjá borrame gáhkiriid, go gos ealga, doppe maid garjá. Ja nuppegežiid, gos garjá rágáda, doppe gal lea ealga maid. Dahje eará ealli.

Garjá gal álo ráhku go olmmoš lahkona. Garjjá bargu lea suodjalit ealli man čuvvoda. Dalle sus lea sierra vuohki rágádit. Garjjás leat máŋga jietnadanmálle, dan mielde maid áigu muitalit. Muhtomin go humada eará garjjáiguin, de iešguđetládje jietnadallá.  Galggat guldalit go garjját humadit gaskaneaset. Go oahppagoađát garjjáid giela, (ii fal garjjágiela - dat lea juoga eará) de šaddá hui somá guldalit sin.

Sámegillii leat iešguđet sánit garjjá jietnadanmálliide. Dá leat muhtimat maid lean gávdnan Konrad Nielsena sátnegirjjis "Lappisk (samisk) ordbok" (KN):

Gáhkut (KN sv. gakkot) harke; P også om kråken, når den låter som om den harket op ngt.
Gálgat (KN sv. gal'gât)
Ráhkut (KN sv. rakkot)
Ruŋkit (KN sv. ruŋ'ket ~ kruŋ'ket (Muhto dan hámis čujuha KN ruŋ'ket-sátnái.)
Kluŋkit
Gávdnojit sihkkarit eambbo sánit maid.

Rosa-blogga

Heihei, odne lean mun nai šaddan rosa-bloggejeaddji. Dat bloggat dat leat vissa hui bivnnuhat. Ja jus mun dáinna lágiin oaččun ollu lohkkiid ja sin (loga: du) vel beroštit sámegielas, na mannes ii?

Diet "rosa" han livččii muđui rievttimielde čuvgesruoksat. Muhto leabat dat nu feansi (eŋg. fancy) dadjat "čuvgesrukses vebbačálus"? Gal dat veahá muddu ja mearri ferte dál modearna áiggis :-)

Knud Leem čilgen Finnmárkku sámiid birra

Knud Leem lei dološ dutki gii dutkkai sápmelaččat. Erenoamážit Finnmárkkus.
Jagis 1767 son čálii girjji "Beskrivelse over Finmarkens Lapper, deres tungemaal, levemaade og forrige afgudsdyrkelse" čilgenhussan Danmárkku-Norgga gonagassii.
Ja don beasat maid dan lohkat nuvttá Google-booksas.

Mu mielas lei veahá váttis lohkat, go lea čállon gohtalašbustávaiguin dáro/dánskagillii. Dat giella lea maid hui amas, go lea čállojuvvon dološmállet gillii, dološ čállinvuohkái. Muhto muhtin čáppa beaivvi go lea hirbmat buorre áigi, de áiggun lohkat. Dáidet gávdnot hearvás ságat ja čuoččuhusat sámiid birra.

Knud Leem lea eambbo maid čállán, earret eará sátnegirjji. Dan ferten muhtin beaivvi ohcat nago dette gávdno nuvttá interneahtas.

Mannan dego Noá garjá...

Gal don fal dieđát movt de lea, go lea mannan dego Noá garjá?
Jus it: Dát dadjanmálle vuolgá Biibbala muitalusas Noá ja su árkka birra (1. Mos 8, 7, dahje neahttabiibbalis)

Ipmil han gohčui Noá dahkat stuora fatnasa, árkka, masa galggai váldit juohke ealli šlájas moadde ja iežas olbmuid go galggai šaddat suttu ulli. Dasto arvvii guuuuhká.
Go vuos buohkat ledje čohkkádan árkkas bealgávccát mánu (hirbmat gierdevaš olbmot ja eallit gal, muhto maid bahal dihte), de cohkkui árka, ja Noá luittii garjjá olggos ihkkonráigge.

Garjá várra livččii galgan boahtit fas ruovttoluotta muitalit makkár lea olggobealde, muhto maid bat dat? Ii hal dat gal šat oba boahtán ge árkka lusa, ii ge muitalan makkárge ságaid, muhto girddašii miehtá, gitta dassážii go goikkai eanan. (Ja gearddi goit garjá ge nu mášai ahte ii muitalatta buot maid oaidná. Galggašii nu máššat vel ealgabivddu áigge nai)

Na dat lei goit de mannan dego Noá garjá. Dán áigge maid lávejit dadjat olbmuid birra nie, go jávket eai ge boađe. Eandalii jus galggaše fas boahtit dahje máhccat mohkistis.