Ođđa hámi geahččaleame fas

In lean riekta duhtavaš dainna ránes ivnniin iežan bloggas. Dan dihte geahččalan fas lonuhit málle, jus dette dál duđan buorebut mállii ja ivnniide go ovdal.

Delicious vissa heaittihuvvo - maid dál galggan válljet?

Odne lean lohkan muhtin bloggain ahte Delicious.com mii lea elektrovnnalaš vurkenneavvu dahje vurkenbáiki galgá heaittihuvvot. In leat sihkar manne dat galgá giddejuvvot, muhto nu ollugat čállet iežaset bloggain dan birra ahte jáhkán duohtan. Sávvamis gal bisuhuvvojit mu siidomerkemat ain doppe muhtin áiggi. Na jus eai fuobmá ahte sii doalahit gal goitge dán siiddu. Jus it riekta ipmir man birra lea sáhka, de sáhtát lohkat eambbo das maid lean ovdal čállán dan birra.

Dál lean árvvoštallame lonuhit vurkenneavvu dahje vurkenbáikki, jus dette šaddá duohtan ahte heaittihuvvo. Mun lean Deliciousii vurken sullii 900 neahttačujuhusa, nu ahte in leat gal sin searvvis geat eanemus leat dohko vurken Muhto dat leat goit nu ollu ahte in hálit daid ođđasis bidjat sisa ođđa vuorkái ja ođđasis gilkorastit daid. Livččii buoremus dušše fárrehit eará siidui oktan buot gilkoriiguin.

Dákkár eavttuid lean dál vuos bidjan. (Eai leat vuoruhuvvon)
1. Sáhtán hui álkit logget sisa iežan vuorkái.
2. Galggan hui álkit sáhttit vurket čujuhusa go ain gávnnan dan.
3. Galggan sáhttit gilkorastit siiduid nu ahte álkit gávnnan áššái gullevaš neahttasiidduid.
4. Galggan sáhttit álkit fievrredit sisa iežan ovdalaš vuorkká čujuhusaid.
5. Galgá leat nuvttá. (Okei, sáhtán máksit veahá jus lea hui hirbmat máilmmi buorre, ávkkálaš, vuogas ja ábas vurkenbáiki. )
6. Sáhtán gilkorastit sámegielbustávaiguin.
7. Sáhtán máŋggain gilkoriin merket seamma siiddu.

Listtu sáhtášin guhkidit, muhto in beroš. Lean dál guorahallame guđe neahttabáikái dál galggan ráhkadit ođđa čujuhusvuorkká.
Gávdnen muhtin eará siiddus veahá dieđuid makkár vejolašvuođat gávdnojit.
Lean goit vuos árvvoštallame Google bookmarks ja Diigo.
Muhto gal Google de čohkke oba ollu dieđuid mu birra jus buot čohkken dohko...

Mun anán dan eanas fágalaš áššiid vurkemii.
Leat go dus vásáhusat das mii doaibmá bures? Čális áinnas kommentára.

Ođđa dieđut:
Dál maŋŋel lea Yahoo sádden dieđu Delicious-blogga bokte ahte sii eai áiggo heaittihit Delicious-neahttabáikki, muhto baicca geahččalit dan vuovdit earáide. Sii eai nákce dahje dáhto bidjat ruđaid dan ovddidit nu go livččii dárbu, dan dihte háliidit das earranassii.

Boađus lea goit ahte mun ain anán Delicious, dan dihte go dasa lea buot álkimus vurkestit go gávnnan ođđa siiddu. Lean gal álgán maid atnit Diigo, muhto lean vuos hui amas dan vejolašvuođaide. Nu lean maid YourVersion:ii man maid lean geahččaleame. Muitalan eambbo daid birra go lean veahá oahpásnuvvan reaidduide.

Odne lean gilkorastán iežan čállosiid

Gávnnahin ahte lean čállán juo 20 čállosa deike, nu ahte várra lea vuogas čoavddasániiguin merket guđege čállosa. Ja diet "sátnebalva" han orui maid hui somá. In dieđe leažžá go rievttimielde balva ge. Soaittášii vaikko balsa, muhto dien birra ferten vuos eambbo smiehttat. Jáhkán.
Na oainnán goit man birra eanas lean čállán. Dahje maid ieš oaivvildan ahte lean čállán.

(Juo, mun dieđán ahte jus lea oktage gii láve oažžut dán feed:an, de moivašuvai olles homma, hihihi)

Lappiske sprogprøver - JA Friisa čállán

Odne lean viimmat garrestan lohkagoahtit J.A Friisa "Lappiske sprogprøver".
Orui oalle váivi lohkagoahtit go lea čállon dološmállet bustávaiguin. Daid lea munnje oalle stávemuš, orru manname hiljit go in leat nu hárjánan daid lohkat. Muhto go ollejin dan oassái mas dat "albma" girji álggii, de doppe ledje dat sámegielteavsttat čállojuvvon latinbustávaiguin. Dárogieljorgalus baicca gohtalašbustávaiguin.
Álggos leat muitalusat iešguđet guovlluin, earret eará Várjjatvuonas, Ohcejogas, Kárášjogas, Guovdageainnus, Ivvárstáđiin, ja Vefsnis. Muitalusat leat elliid birra, jiehtanasaid birra, meararávggaid birra. Loahpageahčen fas leat árvádusat ja sátnevádjasat. Áibbas loahpas lea alfabehtalaš sátnelistu.

Girji ii lean rievttimielde jurddašuvvon muitalusgirjin, muhto gielladokumentašuvdnan. Dan dihte lea čállojuvvon suopmana mielde. Muhtin sánit leat oaneheappot go čállingiela mielde livčče. Mu mielas lea buorre danin. Ovtta grammatihkalaš mihtilmasvuođa fuomášin. Friis lea juohkán kom.ml.-gehčosa (-guin) sierra máddagis dahje sánis. Diet livččii guorahallanveara ahte lea go juohke suopmanis dan dahkan, vai dušše muhtimiin.

Báhcen dušše imaštallat. Gii lea leamaš čálašan dien girjji mii lea digitaliserejuvvon? Gávdnojit loahppaoasis, sátnegirjeoasis. Lea muhtin dološ olmmoš gii lea čállán sámegielsániid ja dárogielčilgehusa. Dovddat go don giehtačállosa?

Julevsámegiel sátnelistu

Ruoŧa Sámediggi lea gieskat almmuhan ođastuvvon veršuvnna Harald Grundström "Lulesamisk ordbok". Son lea dan sátnegirjji dahkan Björn Collindera, K.B. Wiklunda ja iežas čohkkemiid vuođul. Dán ođastuvvon sátnegirjjis lea ohcansátni čállojuvvon ođđaseamos čállinvuohkái. Lea maid mielde nu movt Grundström lea čállán ohcansáni. Sánit leat čilgejuvvon ruoŧagillii ja duiskagillii ja leat maid valjit ovdamearkkat movt adnojit.
Sátnegirji lea dál pdf-hámis, dan sáhttá viežžat iežas dihtorii, muhto ii sáhte čálihit. Lea gaskaboddosaš girji, leat dušše a-jám (100 vuosttaš siiddu originálačállosis). Dáid dieđuid lean viežžan Ruoŧa Sámedikki ruovttusiiddus ja girjji álgosániin.

Mun lean dán sátnegirjji geahččaladdan veahá, ja orru buorre álgu. Munnje gii in máhte eambbo veahá julevsámegillii čállit, gávnnan das johtilit maid lean ohcame, go ii dárbbat eambbo oasi sánis čállit ruktui. Prográmma ohcá ieš sániid mat heivejit dasa maid lean čállán. Gávdná gal eambbo sániid mat heivejit, muhto go bláđe njuolain, de gal gávdná. Ja mađi eambbo máhttá čállit sáni, dađi álkit ohcat. Ja vejolaš han lea maid ohcat ruoŧagiel dahje duiskagielsáni.

Sávan ahte olles dát materiála boahtá áigái oalle johtilit, ja ahte sáhttá atnit olles sátnegirjji fargga.

Eará sátnelistu man sáhttá gávdnat

Lohken dá ovtta beaivvi muhtin eará bloggas, ahte Sápmelaš lea gávdnan ovtta sátnelisttu man birra mun in diehtán. In beroš čállit dan birra eambbo. Fina baicca geahččame su siiddus maid son čállá listtu birra.

Ozat go dološ girjjiid ja čállosiid?

Odne lean atnán veahá áiggi ohcat digitaliserejuvvon girjjiid sámi áššiid birra. Ubmi universitehtas leat, nu go ollu eará girjerádjosat nai, digitála hápmái ráhkadan girjjiid. Doppe leat digitaliseren boares girjjiid ja reivviid maid ii šat gávnna oastit - navddán goit - ja main lea dahkkivuoigatvuohta nohkan. Dohko beassá dákko.

Dat oassi gos leat boares digitála girjjit lea nu gohčoduvvon Forskningsarkivet. Go geahččá olgeš bealde fálus, de leat čujuhusat "Digitaliserade arkiv" ja  "Digitaliserade böcker". Go dakko deaddela, de boađát siidduide mas sáhttá ohcat boares girjjiid.

Dan ohcanfunkšuvnna in ožžon doaibmat nu bures. Sii várra ieža maid dihtet dan, go bajemussii leat bidjan njuolggogeainnu Ruoŧabeale girjjálašvuođadatabasii, LIBRIS. Dat doaibmá sullii seammaládje go BIBSYS Norggabealde. Geahččalin dan ohcanvuogi maid. Dat doaimmai mihá buorebut go dan siiddu ohcanvuohki.

Dihtet go? Seamma neahttabáikkis gávdná maid dološ govaid maid Gustaf Hallström lea govvedan iežas oallut mátkkiin. Son lei rievttimielde arkeologa, muhto son lea maid hirbmat viidát mátkkoštan. Geahčastallen muhtin govaid. Doppe ledje govat Jämtlánddas, gos muhtin lei caggan duolji goikat gieškkaiguin. Guokte sápmelačča Njunnásis Suomabealde, Kárášjotolbmot ja vel Ruoššabealde govvejuvvon Sieidejávrre guovllus. Hallström govvačoakkáldagas leat s. 10 000 gova. In dieđe leat go buot digitaliserejuvvon gal.

Leat vel eará digitála girje- ja govvačoakkáldagat, muhto daid birra čálán maŋŋel muhtomin.

Gásttadat - mii hearráid bat dat lea?

Odne lean gávdnan ođđa sáni, dahje rievtti mielde boares sáni; vai lea go áigahaš sáni? Na, dien imaštallama gal ferten vuos guođđit, ja boahtit áššái.


Čalbmen sáni Konrad Nielsena sátnegirjjis go ledjen juoidá eará ohcame, ja dál juogadan sáni duinna. Jus dette DON dovddat sáni, ja máhtát munnje dan čilget dárkileappot.


Sátni lea gásttadat dahje nu go Nielsen čállá: gāstâdâk. 
Dulkon ahte Konrad Nielsen oaivvilda ahte sátni adno dušše Guovdageainnu boazosámiid gaskkas, ja dat mávssášii: "vått værlag". 
Vuođđosátni lea gástat. [sv. gas'tât].
Bealistan gal navddán dovdat oallemuddui boazosámiid dadjanmálliid, muhto dán sáni gal in leat goassege deaivan gullat.


Gástat (sv. gas'tât) fas mearkkašivččii "bli våt (ordet kan ikke brukes om klær man har på sig)". Nappo ahte olmmoš ja várra eará diŋggat, earret biktasat mat olbmos leat nalde, juogaládje njusket dahje láktet dahje debbot (?) Ii oro gal nu ahte lea njarvan, go dasa han fas lea eará sátni. MOVT dát gástan lea; go jus njuoská, ii bat de livčče sáhttán dušše atnit dieid eará sániid?


Ii das galle.
Dus sáhttá leat juoga mainna gástadat, namalassii gásttadas (KN sv. gāstâdâs) nu ahte dat maid leat gástadan šaddá gásttas.


Dasto han mis lea buohkain dát sátni gásta, go báhppa gásttaša máná. Lea go das maid juogalágan oktavuohta dien sátnái?


Die lea vissa sátni maid ferten jearahallat olbmuin. Soaittášii dus čilgehus?
Ja livččii go dát sátni man heivešii dálkedieđáhusas atnit?


PS! Ii ábut seaguhit sániin gastit, gasttihit dahje gasttáhat, go dat gal lea olbmodávda. 

Mun ferten gal mieđihit ahte liikojin go fuobmájin

ahte Googles sáhttá gávdnat girjjiid maid ii oba gávnnage šat oastit dahje luoikkahit.

Dego duot hui huuui áigahaš girji go Rasmus Raska "Ræconneret Lappisk sproglære..." (Namma livččii gal guhkit, muhto in gille čállit.)

 Duo oktii dárbbašin diekkáraš boares grammatihkaid birra dieđuid, geahčadit movt giella lea suokkardallojuvvon áiggiid čađa. Na vuos lei dieđusge diehttát ahte dákkár girji maid gávdno.

Dasto vel dan gávdnat nu ahte beassá geahčadit. Árvidin dastánaga ahte ii leat vissa ávki girjegávppis gal jearahallat. Leat gal sámi girjjit oba guhká vuovdemassii, muhto eai gal 180 jagi boares girjjit gal. Na girjerádjosis? Na eai. In dáidán astat vuordit goas dan doppe oažžu.

Muhto. Gal gusto Google diđii gos dan gávdná: Google books. Oažžu olles girjji viežžat iežas dihtorii vaikko. Na mii bat das? Buorre han dat lea.

Dađistaga lean fuobmán ahte doppe leat ollu girjjit maid oažžu viežžat, sáhttá olles girji gávdnot. Muhtin girjjiid beassá dušše osiid geahčadit, ja ođđaseamos girjjiid beassá dušše ovdasiiddu oaidnit ja sisdoallolisttu. Muhto ávkin han dat nai lea go dárbbaša dieđuid ahte lea go girji maid háliida ohcat lohkanláhkái.

Čujuhusa gal gávnnat Googles ;-)

Dihtet go don dán siiddu birra?

Muhtomin jurddaša olmmoš ahte dan maid ieš diehtá, dan dihtet earát maid. Ja mun maid seammalágan. Lean ovdamearkka dihte atnán čielga áššin ahte olbmot leat gullan Sámi giellalávdegotti neahttasiiddu birra. Nu gusto ii oro leame. Muhto doppe gávdná maid ollu dieđuid sámegiela birra, maid berre diehtit. 

Ja mii vel buoret? Sin siiddus leat almmuhuvvon tearbmalisttut máŋgga fágasuorggis. Sánit leat dohkkehuvvon giellastivrras, dan mielde maid mun lean ipmirdan. Gánnáha fitnat geahččame.

Čujuhus lea ná: http://www.giella.org/. 
Imaštan dušše veahá, go lea neahttasiiddu čujuhus sámegillii; manne de rahpasa dárogiel-siidu álggos?

Easka doppe beassá válljet sámegiela.

Ii giellapoliti(hkk)a galgga leat álki.

Moalkás máilbmi

Go olmmoš eallá máŋggagielalaš birrasis, gal čuožžilit hearvás dadjanvuogit. Nubbi giella báidná nuppi giela, dat gal lea oahpes ášši. Sámegielas leat norvagismat, ja daidda goit leat giellaberošteaddjit fubmesat. Muhto hearvái hal gal lea sutnje nai gii gullá movt sámegiella báidná dárogiela. Dás bohtet muhtin ovdamearkkat:

Oahpes ášši, ja muđui ge "dohkkehuvvon" gillii lea dat ahte davvinorgalaččat sámegiela málle mielde ráhkadit jearaldagaid. Dan dahket vel sii nai geat eai máhte sámegiela! Dát dáhpáhuvvá dalle go muhtin jearransánit leat jearaldagas. "Kor du bor?" dan sadjái go "Hvor bor du?" , nu go lullinorgalaččat jerret.  "Ka du har der?" dan sadjái go "Hva har du der?"

Muhtin eará ášši mii ii soaitte nu dihtosis ollugiid gaskkas, lea ahte kasus báidná dárogielpreposišuvdnageavaheami. Sámegillii han mii lohkat ahte "Mun bijan niibbi diehko." Dárogillii mii dadjalit. "Jeg legger kniven dit" dego áibbas lunddolažžan livčči ahte nie dat lea. Muhto dárogielagat dajaše baicca "Jeg legger kniven der." 

Eará mii ii vissa gullo go sámegielagiid gaskkas lea diet: "Nå ka du?" 

Áibbas lunddolaš, amma?

Lea dušše dat ahte dárogielas álo gáibiduvvo vearba cealkagis, vel dalle nai go sámegielas dohkkehuvvo guođđit vearbba.

Dáiddát fuobmát eambbo ovdamearkkaid?

Muhtomin váillahan sániid - vaikko sánit vaikko man eatnat

Lea imaš movt juoga mii orru nu álki oaidnit fáhkkestaga orru nu váttis. Lean bargame guorahallat guovtti sámegiela terminologiija.  Dan oktavuođas lean dál vaikko man guhká (na iežan mielas goit) guorahallan sátnegirjjiid ja lohkan movt sii buktet ovdan giela. Sátnegirjjiin čilgejit hui vuohkkasit MOTTIIN sániin dan mii dihto sátni lea nuppi gillii.

Juo diesa roahkkasin. Mii lea "kildespråk" (eŋg. "source language") ja mii  "målspråk" (eŋg."target language") davvisámegillii? Jus it dál oro ipmirdeame mas lea sáhka, de lea dat giella mas jorgaluvvo, dat kildespråk. Målspråk fas dat giella masa jorgaluvvo. Juo, sáhtášii gal lohkat giella masa jorgaluvvo, ja giella mas jorgaluvvo, muhto dat lea oalle guhkki mu jurdagiid mielas. Dál lean áráhallan atnit dárogielsániid iežan oaivvis go dieid birra smiehtan. Ja dasa mun in liiko.

Lean gal smiehttan ahte dat kildespråk heivešii leat vuolggagiella. Muhto mii livččii dat målspråk? Ja dohkke go diet vuolggagiella dien oktavuhtii? Vai lea go muhtin juo ovdalaččas ráhkadan vuogas tearpmaid dieidda? Jus don gii dán logat, sáhtášit munnje dan muitalit, de čále juo munnje kommeantta vai mun nai beasan diehtit.

Muhto diet guokte sáni leat dušše unna smiehttamusažat dan ektui mii eanas ruohkaha oaivvi.
Lea oainnat boahtán dan muddui ahte mun juogaládje systemáhtalaččat čorgen iežan dieđuid. Iežan oaivvi mielde dasto ferten juogalágan sátnelisttu ráhkadit. Ja áiggošin garvit goalmmát giela seaguheamis dohko, namalassii dárogiela.

Iežan oaivvis oainnat govahalan hirbmat vuogas sátnelisttu mas sáhtán guovtteguvlui ohcat sániid doahpagiid mielde, muhto dál veahá eahpidan movt mun dakkára ges huksen. Dát vahkkoloahppa vissa manná dál dien geahččaladdat.
Dieđán ahte diet lea eambbo teknologalaš hástalus go gielalaš hástalus, muhto nu movt juo lea ge go galgá čállit: Visot eará barggut leat mihá deháleappot ja suohttaseappot go dat maid don galggašit bargat.

Lea go dus leamaš geasseluopmu vai geasselohpi?

Dál vissa nohkagođii geassi, vaikko dálkki dáfus ii leat nu hirbmat geassedovdu gal leamaš ollugiin geat orrot davvi-Norggas. Muhto ii hal dušše báhkka dahje fiertu daga geasi.
Go máŋga vahkku leat golgan duovdagiin ja guovlluin gos in dávjá šatta mannat, na earret geasseorohagas, vaikko doppe nai leat finadan báikkiin gos in leat ovdal leamaš, de ii leat gal sániid birra šaddan jurddahit nu dárkilit ahte sáhttá maidege čállit daid birra.

Jurdagii bođii dušše ahte muhtimat gohčodit geasseluopmun ja earát fas geasselohpin daid vahkkuid go eai dárbbat leat skuvllas dahje barggus. Erenoamážit sii geat leat ruoŧabeallái gullevaččat gohčodit geasselohpin. Orru ahte ruoŧagiela sommarlov, lea váikkuhan ahte sámegillii lea jorgaluvvon geasselohpi. Norgga bealde fas ii báljo gullo diet sátni, ja muhtimiidda orru beanta amas sátni. Geasseluopmu orru gártan oahppáseabbun Norgga bealde ja várra suomabealde nai. Dát sátni fas orru boahtime suomagielsánis loma. Dat luopmu maid Konrad Nielsen čilge (sv luobmo) ii oro gullame njuolga seamma áššái. KN mielde dat galgá leat báiki gokko lea buorre sadji, viiddis. Soaittášii metaforan heivet.

Nuppe dáfus fas lea mis virgelohpi, dalle go leat luvvejuvvon dábálaš virggis. Dalle gal luopmu ii heive. Muhto lehkos dal.
Geasseluopmu dahje geasselohpi lea goit jalla buorre dalle go lea. Buorre vel jus fierttut deivet dalle go asttašii olgun bargat, muhto gal daid haga nai ferte dohkket.

Webster's online dictionary listtu birra

Muhtin ovddit čállosis čállen ahte gávdná máilmme stuora neahttasátnegirjji, Webster's Online Dictionary. Odne go geahččalin beassat dohko, de in beassan sátnelistui. Webster-fitnodagas orrot rievdadan sátnegirjji, goit dan oasi mii guoská sámegillii. In gávdnan dan sátnelisttu šat maid ledjen ohcame.

Dasto geahččalin registeret iežan geavaheaddjin. Jurddašin ahte ammahal sii sihtet registeret vai beassá geavahit buot vejolašvuođaid. Dat gal lei nuvttá, ja bessen maid sisa. Muhto in mun dan dihte beassan buorebut dan siidui gosa ledjen háliidan beassat. Sávvamis sii leat dušše divodeame dan siiddu ja ahte dohko fas beassá moatti beaivvi geahčen. Jus ii beasa, de gal in riekta ipmir maid áigot.

Neahttasiidduid láve šaddat muhtomin vurket.

Juo dat hurggihit áiggážát beaivvážat dál giđđat. Juohke guvlui galgá olmmoš ollet, ja doaimmat duot dát. In leat šaddan dán čállosa divodit ja bidjat olggos nu johtilit go ledjen áigon, muhto dál de.

Mun dávjá ozan interneahtas dieđuid maid dárbbašan sihke barggus ja studeantaeallimis. Dieđusge googlen ja de bláđegoađán siiddus siidui geahččat lea go diehtu anihahtti juste dasa maid lean čállime. (Hárve fuobmán ilmmá ihcális dušše googlet, ja daid guovlladit.) MUHTO, gávdnat ja lohkat dieđuid lea okta. Nubbi lea ahte daid galggašii fas gávdnat nuppes ja máŋgga geardde lohkat. Gálduid dárkkisteapmi han maid lea juoga...
Guhká lávejin dušše vurket iežan mašiidnii daid "Favoritter" searvái. Boađus lei ahte Favoritter-listu lei guhkki dego nealgejahki, ja go ráhkadin dasa máhpaid, de in gávdnan guđes galgen ohcat guđege siiddu, go máŋga siiddu han heivejit máŋgga fáddái. Ja jus lea eará dihtoriin bargame (mus lea sihke ruovttus dihtor ja bargodihtor), de lei ohcat ja muittohallat goappás lea miige.

Orru ahte in leat áidna olmmoš geas lea leamaš diekkár váttisvuohta. Mun lean oainnat gávdnan hirbmat buori vurkenbáikki interneahtas masa sáhtán neahttačujuhusaid vurket. Na goit mu atnui lea buorre. Mun lean vurkegoahtán neahttačujuhusaid Delicious.com-ii. Go dohko vurken neahttasiidduid, de beasan ieš merket neahttasiidduid gilkoriiguin nu ahte gávnnan daid fas go dárbbašan daid. Ja sáhttá vaikko man galle gilkora bidjat.
Delicious-ii adno geavaheaddjinamma ja beassansátni vai sáhtát dohko vurket. Dan ráhkadit lea nuvttá. Doppe maid beasat geahččat maid earát leat vurken. Beasat válljet áiggut go dahkat almmolažžan dan neahttačujuhusa maid vurket, vai atnit dan dušše iežat váste. Ii leat vel vejolaš vurket nu ahte dušše muhtimat oidnet čujuhusa.

Lea mis vel okta ovdamunni. Muhtomin go lean juoidá ohcame de soaittán oaidnit miellagiddevaš siiddu man in astta juste dalle lohkat. De mun dan vurkestan vai nuppes gávnnan. Eatnasat leat vurken eŋgelasgiel-gilkoriiguin. Mun gal lean vurken davvisámegielgilkoriiguin.

Doppe sáhttá nu go dáppe bloggabáikkis ge čuovvut mielde maid earát vurkejit. Jus dieđát mii sin geavaheaddjinamma, de sáhttá maid ráhkadit joavkkuid geaiguin juogada dieđuid. Juste dien in leat geahččalan, go in dieđe ovttage eará gii atná Delicious. Leat go don okta sis?

Nuortalašgielalistu

Go dal ledjen oanehaš vel burgán interneahta, de ges gávdnen nuortalašgiellisttu.
Lea seamma málle mielde ráhkaduvvon go listu mii lei mu ovddit čállosa listu.

Soaittán šaddan dego Gutnabáđoš, dahje juo lean datanearda, (dahje "nerd" nu go earát máilmmis dan lohket).
Go gávnnan sátnelisttuid main leat eará gielaid, goit sámegielaid sátnelisttut, láve orrut hui miella oahppat eanet sámegielaid. Eandalit jus vel beasašii geahččalit hupmat daid. Muhto muhtin čáppa beaivvi, de ...

Muhto dál gal ferte olggos bijadit giđđafierttuid návddašit, iige dušše viesus čohkkát njunni šearpmas.

Okta máŋgga listtus

Dá lea fas okta dan máŋgga máŋgga listtus maid lean gávdnan go lean burgime Interneahta. Na mun oainnat dál evttohan ahte mii burgit Interneahta dan sadjái go "surfet" doppe. Sáhtášii han gal dadjat ahte borjjastan Interneahtas, muhto go lea nissonolmmoš, de dieđusge sáhttá muhtomin diet nai ipmirduvvot earaládje go lei jurddašuvvon.

Jus dál leat eahpádusas maid mun oaivvildan, de sáhtán veahá čilget. Mu suopmana mielde oainnat sáhttá seammás go muitala ahte muhtin nisson manná juosat, maid muitalit ahte lea gassat. Na, muhto ruovttoluotta fas áššái.

Dáppe gávdnui maid sátnelistu. Čielga sátnelistu, ii das sáhte ohcat sániid, ii das sáhte njuikut sánis sátnái. Lea dušše listu. Muhto alfabehtalaččat dat gal lea. Mii lea, dahje lea leamaš, ulbmil dáinna listtuin, in dieđe.
Gii dieđášii?

Sámi báikenamat čilgejuvvon ruoŧagillii

Muhtomin go lea buorre joavdu, de gávdná Interneahtas feara maid. Dál lean gávdnan listtu mas leat čilgen sámegiel báikenamaid ruoŧagillii, namalassii Samisk ordbok.


Ulbmil lei várra ahte olbmot geat geahčadit kárttaid main leat sámi báikenamat, galggaše ipmirdit maid lohket.

Listtu livčče duođas galgan divodit ja ođasmahttit! In jáhke jur nie namaid čállon kárttaide ge, vaikko lean oaidnán máŋggalágan kárttaid...
Muhto: Listu go listu.

VÁRREHUS:  Geavat juo sivdnádusas eará gálduid báikenamaid čilgehusaide go dán listtu.

Lexin sátnelisttu birra eambbo dieđut

Lean dál geahčadan dárkileappot Lexin sátnelisttu duolážis. Dál lean divvon čujuhusa, ja das boađát dan siidui mas beasat válljet giela. Listtus leat dál 18 giela, ja golmma sámegillii: davvisámegillii, julevsámegillii, ja lullisámegillii. Listtuin leat oallemuddui devdojuvvon sánit, eai hal buot listtut gal leat dievaslaččat. Buorre lea goit ahte sáhttá guldalit movt sánit daddjojit.
Nu go juo čilgejin, de lea listu jurddašuvvon álggahalliide, ja dain leat eanas fáddásánit. Sihkkarit anolaččat dalle go galgá oahpahallat sániid.

Elektruvnnalaš sámegiel sátnegirjjit

Go sámegielain barggan, de lean álo sátneozus. Ja buot álkimus lea dieđusge skurbat interneahtas dieđuid.

Fuobmájin ahte mus leat gártagoahtán ollu sámegielsátnelisttuid neahttačujuhusat. Jurddašin ahte dasto mun han gal sáhtán daid deike maid čállit vai dii earát nai gávdnabehtet daid ja oažžubehtet dain ávkki.

Danne, dá leat muhtimat:

Webster's Online Dictionary lea máilmme stuora neahttasiidu mas leat vaikko man máŋgga gillii sátnelisttut. Das leat davvisámegillii maid sánit, daid gávnnat Saami vuolde. Ja árvit maid? Sámegiella lea okta dain gielain maid leat bidjan Large dictionaries vuollái. Jáhkemeahttun! Jurddaš! Sámegiella lea seamma kategoriijas go dárogiella ja suomagiella!

Dákko beasat njuolga sámegielsiidui. (Ja jus it beasa, de sáhtát dán čujuhussii mannat: http://www.websters-online-dictionary.org/translation/Saami/)

Webster lea ráhkadan davvisámegiel-eŋgelasgiel-sátnegirjji maid báberhámis. Dan birra čálán muhtin eará bihtás mas jurddašan čállit bábersátnegirjjiid birra.


Lexin sátnelistu lea várra jurddašuvvon álggahalliide, go das leat eanas govat ja eaŋkilsánit. Olrun oaidnán ahte dat gávdno eará sámegielaide maid, muhto in leat geahččalan gávdnat. Dađibahábut ii oro gávdnome sierra sátnelistu dasa, dušše fáddásánit. MUHTO, in leat nuu dárkilit geahčadan dan siiddu ahte jur áibbas sihkkarit dieđán. Jus geahčat, de soaittát gávdnat!

Logos dictionary orru maid jurddašuvvon álggahalliide, muhto das leat hui ollu gielat seamma listtus. Das sáhttá ohcat sámegielsáni ja vaikko man galli giela sánit ihtet listui. Heive bures sidjjide geat leat oahpahallame giela, leažžá dál sámegiela dahje eará giela. Mun liikon dán siidui mannat njuolga

Geahčestala fal ain dás, jurddašin dán listtu ain deavdit go ollen.