30. jan. 2011

Doaba - ja giela čatnasupmi dasa

Muhtomin orru váttis dovdat erohusa sánis ja doahpagis, go giella lea nu čadnon jurddašeapmái. Muhtimat (lei goson Chomsky, vai? Huff, dan muittu.) oaivvildit ahte giela haga ii leat jurddašeapmi, muhto in guorras das áibbas. Mu mielas orru gal eambbo ahte ii leat álo gillii čadnon dat maid jurddašan, vaikko eanas gal lea. Gal mun muhtin eará háve čilgen maid dainna oaivvildan.

Doaba lea ođđa sátni sámegielas, ráhkaduvvon sullii nu movt eará lagas gielain. Galgá čilget juoidá man birra jurdda dohppe. Na mii dasto dat doaba lea? Doaba lea jurddaovttadat, man bokte don ovttastahtát ollu duohta áđaid, daguid dahje dáhpáhusaid.  Dat veahkeha min ekonomiseret giela.

Ovdamearkka dihte: Mis han leat juohkelágan hámat beatnagat, muhtomat stuorrát, muhtimat unnit, bolfasat, njavgadat, ceakkobealjagat, luŋkebealjagat. Muhtin beatnagat leat dihto nállái gullevaččat, dego šeafer, sankt bernhardbeana, eará náliin fas ii leat namma. Muhtin olbmuin leat hui buorit boazobeananálit, viššit jna.

(Dákko bođii juo doaba-crash mu mielas, go oarjemáilmmi standárdiid mielde galgá dihtonálat beatnagis hui čavga mearriduvvon hápmi. Sámi máilmmis lea beatnaga luondu mii mearrida. Ja sámi beatnagiid nálit eai dáidde beassat beanastandárdiidda goassege, go leat nu iešguđetláganat oaidnit.)

Jurddaš dasto máná. Mánnái mii dáguhit beatnaga namahusa juohke háve go oaidnit dakkára. Mánná fuobmá dađistaga ahte njealjejuolggagiid gohčodit beanan. Mánná dađistaga go oaidná iešguđetlágan beatnagiid, ja iešguđetlágan vásáhusaid vuođul, de hukse alcces doahpaga "BEANA". Jurddaš jus juohke beatnagii galggašii leat áibbas sierra namahus? Midjiide šattaše oba ollu sánit. Na. beatnagiin gal leat hui ollu namahusat, muhto naba jus galggašii hutkat sáni juohke olbmo sierra lihkadanmálle mielde. Mun viegan iežan láhkásan, ja don viegat iežat láhkásat. Ja jus daid de galggašii gohčodit goabbatládje. Váldde de geaži!

Na. De muhtin beaivvi oaidná riebana, ja mánná gohčoda dan maid beanan. De divvu rávisolmmoš ja lohká die lea rieban. Sáhttá gal máŋgii gohčodit riebana beanan. Dađistaga go mánná oaidná riebanis ja beatnagis erohusa, de álgá sirret dáid doahpagiid maiddái sániid dáfus.

Dáinnalágiin šaddá ge hui čavga oktavuohta giela ja doahpaga gaskkas, vaikko doaba rievttimielde lea guđege olbmo oaivvis, jurddaovttadahkan. Sátni mii gullá doahpagii sáhttá vaikko makkár. Eai muđui livčče leamaš nu eatnat gielat máilmmis.

Stuorámus erohus rávisolbmuid giellaoahppamis ja unnamánážiid giellaoahppamis lea ahte unnamánážat galget hukset alcceseaset sihke doahpaga ja sáni, rávisolbmuin leat juo oalle muddui doahpagat, muhto dárbbašit sániid.

7. jan. 2011

Nasjonalbiblioteket siiddus beassá lohkat girjjiid

Dihtet go ahte Nasjonalbiblioteket siiddus maid sáhttá lohkat bábergirjjid?
Na ii riekta bábergirjjiid, muhto girjjiid mat leat Norggas almmuhuvvon goas fal de.

Nasjonalbiblioteket lea nu go namma juo dadjá Norgga našuvnnalaš girjerájus. Dohko vurkejit juohke Norgga girjjis ovtta gáhppálaga ja vissa buotlágan čállosiid, jietnabáttiid ja vaikko maid. Doppe sáhttá goit válljet máŋggalágan media gaskkas. Buot dieid leat elektrovnnalaččat almmuhan midjiide geat eat nu dávjá geargga girjerádjosii. Eai leat buot girjjit nu boarrásat ge. Ii leat nu go Googlebooks ahte šaddá vuordit dassážii go dahkkivuoigatvuođat leat nohkan. Muhto dáid neavvuid don it sáhte iežat dihtorii vurket, sáhtát dušše neahtas geahččat. Girjjit leat bábergirjjis govvejuvvon, nu ahte ii leat vejolaš čuohppat osiid girjjis ja vurket omd. dokumentii. Dat lea veahá lossat go galggašii siteret dihto girjjis. Muhto siidolohku gal lea nu go bábergirjjis. Dábálaš lohkamii gal dat ii leat deaŧalaš.

Doppe gávdnojit gal maid dokumeanttat maid sáhtát iežat dihtorii vurket. Muhto in leat eambbo geahčestan daid. Orrot leame boares dokumeanttat main leat nohkan dahkkivuoigatvuođat. Soitet doppe sámegielgirjjit maid, in dieđe.

Muhto ođđaset girjjit maid lean gávdnan, leat eará lean Vuokko Hirvonena Sámeeatnama jienat, ja mánáidgirjji Áhkku muital munnje. (Juo, mun dieđán ahte lea skuvlagirji, muhto gal dan goit dohkke goitge lohkat. Muitalusat han doppe leat.)

Lohkančoavddus lea veahá lossat, go ii nagot olles siiddu oaidnit oktanis. Ii leat juohke girjjis nu buorre govva, muhto sáhttá válljet buori ja heajos kvalitehta gaskkas. Dat ábuha ollu. Muhto jus it leat jurddašan oktanis olles girjji lohkat elektruvnnalaččat, de gal manná bures doppe lohkat. Ii dan dáfus, sáhttá han luoikkahit girjji girjerádjosis dahje girjebusses jus fuobmá ahte baicca háliida bábergirjji lohkat.

Ohcančoavddus siiddus lea buorre ja girjjiid gávdná maid BIBSYSas, Norgga elektrovnnalaš girjeohcanvuogádagas man eanas girjerádjosat geavahit. Doppe lea merkejuvvon E-bok.

PS. Vái beasat lohkat girjjiid elektrovnnalaččat, de fertet leat Norggas. Dahje, dus galgá leat Norgga IP-čujuhus.