Movt sápmelaš gullá

Sámegielas lea gullat sátni mas leat máŋga mearkkašumi. Nu ii leat buot eará gielain. Muhtin vierrogielaide daddjošii gullan auditiivvalaš, kinestehtalaš dahje taktiila dovddan. Auditiivvalaš dovdda lea dat maid beljiiguin gullá, dábálaččat juogalágan jietna. (Balánsa maid lea beljiid siste, muhto gohčoduvvo earán dovddan.)
Kinestehtalaš dovdda lea dat go mii gullat movt min lahtut leat, sihke movt lahtut leat eará lahtuid ektui ja movt dat lihkadit, namalassii dehkiid ja suonaid lihkastagat. Balánsa lea maid kinestehtalaš dovdda. (Ja dál leat dat bealjit maid mielde.) Taktiila dovdda fas lea go mii gullat liikkiin (dahje omd. njálmme siste) go juoga midjiide guoská.
Go olmmoš gullá bákčasa, de in dieđe sihkkarit manin dovddan dan gohčodit eará gielaide. Muhto sámegillii gullá go omd. čoavji lea bávččas, dávttit dahje deahkit bávččastit. Bákčasat leat maid oba máŋggaláganat, muhto dan birra gal ferte eambbo čállit eará teavsttas.

Doaba - ja giela čatnasupmi dasa

Muhtomin orru váttis dovdat erohusa sánis ja doahpagis, go giella lea nu čadnon jurddašeapmái. Muhtimat (lei goson Chomsky, vai? Huff, dan muittu.) oaivvildit ahte giela haga ii leat jurddašeapmi, muhto in guorras das áibbas. Mu mielas orru gal eambbo ahte ii leat álo gillii čadnon dat maid jurddašan, vaikko eanas gal lea. Gal mun muhtin eará háve čilgen maid dainna oaivvildan.

Doaba lea ođđa sátni sámegielas, ráhkaduvvon sullii nu movt eará lagas gielain. Galgá čilget juoidá man birra jurdda dohppe. Na mii dasto dat doaba lea? Doaba lea jurddaovttadat, man bokte don ovttastahtát ollu duohta áđaid, daguid dahje dáhpáhusaid.  Dat veahkeha min ekonomiseret giela.

Ovdamearkka dihte: Mis han leat juohkelágan hámat beatnagat, muhtomat stuorrát, muhtimat unnit, bolfasat, njavgadat, ceakkobealjagat, luŋkebealjagat. Muhtin beatnagat leat dihto nállái gullevaččat, dego šeafer, sankt bernhardbeana, eará náliin fas ii leat namma. Muhtin olbmuin leat hui buorit boazobeananálit, viššit jna.

(Dákko bođii juo doaba-crash mu mielas, go oarjemáilmmi standárdiid mielde galgá dihtonálat beatnagis hui čavga mearriduvvon hápmi. Sámi máilmmis lea beatnaga luondu mii mearrida. Ja sámi beatnagiid nálit eai dáidde beassat beanastandárdiidda goassege, go leat nu iešguđetláganat oaidnit.)

Jurddaš dasto máná. Mánnái mii dáguhit beatnaga namahusa juohke háve go oaidnit dakkára. Mánná fuobmá dađistaga ahte njealjejuolggagiid gohčodit beanan. Mánná dađistaga go oaidná iešguđetlágan beatnagiid, ja iešguđetlágan vásáhusaid vuođul, de hukse alcces doahpaga "BEANA". Jurddaš jus juohke beatnagii galggašii leat áibbas sierra namahus? Midjiide šattaše oba ollu sánit. Na. beatnagiin gal leat hui ollu namahusat, muhto naba jus galggašii hutkat sáni juohke olbmo sierra lihkadanmálle mielde. Mun viegan iežan láhkásan, ja don viegat iežat láhkásat. Ja jus daid de galggašii gohčodit goabbatládje. Váldde de geaži!

Na. De muhtin beaivvi oaidná riebana, ja mánná gohčoda dan maid beanan. De divvu rávisolmmoš ja lohká die lea rieban. Sáhttá gal máŋgii gohčodit riebana beanan. Dađistaga go mánná oaidná riebanis ja beatnagis erohusa, de álgá sirret dáid doahpagiid maiddái sániid dáfus.

Dáinnalágiin šaddá ge hui čavga oktavuohta giela ja doahpaga gaskkas, vaikko doaba rievttimielde lea guđege olbmo oaivvis, jurddaovttadahkan. Sátni mii gullá doahpagii sáhttá vaikko makkár. Eai muđui livčče leamaš nu eatnat gielat máilmmis.

Stuorámus erohus rávisolbmuid giellaoahppamis ja unnamánážiid giellaoahppamis lea ahte unnamánážat galget hukset alcceseaset sihke doahpaga ja sáni, rávisolbmuin leat juo oalle muddui doahpagat, muhto dárbbašit sániid.

Gásttadat - mii hearráid bat dat lea?

Odne lean gávdnan ođđa sáni, dahje rievtti mielde boares sáni; vai lea go áigahaš sáni? Na, dien imaštallama gal ferten vuos guođđit, ja boahtit áššái.


Čalbmen sáni Konrad Nielsena sátnegirjjis go ledjen juoidá eará ohcame, ja dál juogadan sáni duinna. Jus dette DON dovddat sáni, ja máhtát munnje dan čilget dárkileappot.


Sátni lea gásttadat dahje nu go Nielsen čállá: gāstâdâk. 
Dulkon ahte Konrad Nielsen oaivvilda ahte sátni adno dušše Guovdageainnu boazosámiid gaskkas, ja dat mávssášii: "vått værlag". 
Vuođđosátni lea gástat. [sv. gas'tât].
Bealistan gal navddán dovdat oallemuddui boazosámiid dadjanmálliid, muhto dán sáni gal in leat goassege deaivan gullat.


Gástat (sv. gas'tât) fas mearkkašivččii "bli våt (ordet kan ikke brukes om klær man har på sig)". Nappo ahte olmmoš ja várra eará diŋggat, earret biktasat mat olbmos leat nalde, juogaládje njusket dahje láktet dahje debbot (?) Ii oro gal nu ahte lea njarvan, go dasa han fas lea eará sátni. MOVT dát gástan lea; go jus njuoská, ii bat de livčče sáhttán dušše atnit dieid eará sániid?


Ii das galle.
Dus sáhttá leat juoga mainna gástadat, namalassii gásttadas (KN sv. gāstâdâs) nu ahte dat maid leat gástadan šaddá gásttas.


Dasto han mis lea buohkain dát sátni gásta, go báhppa gásttaša máná. Lea go das maid juogalágan oktavuohta dien sátnái?


Die lea vissa sátni maid ferten jearahallat olbmuin. Soaittášii dus čilgehus?
Ja livččii go dát sátni man heivešii dálkedieđáhusas atnit?


PS! Ii ábut seaguhit sániin gastit, gasttihit dahje gasttáhat, go dat gal lea olbmodávda. 

Lea go dus leamaš geasseluopmu vai geasselohpi?

Dál vissa nohkagođii geassi, vaikko dálkki dáfus ii leat nu hirbmat geassedovdu gal leamaš ollugiin geat orrot davvi-Norggas. Muhto ii hal dušše báhkka dahje fiertu daga geasi.
Go máŋga vahkku leat golgan duovdagiin ja guovlluin gos in dávjá šatta mannat, na earret geasseorohagas, vaikko doppe nai leat finadan báikkiin gos in leat ovdal leamaš, de ii leat gal sániid birra šaddan jurddahit nu dárkilit ahte sáhttá maidege čállit daid birra.

Jurdagii bođii dušše ahte muhtimat gohčodit geasseluopmun ja earát fas geasselohpin daid vahkkuid go eai dárbbat leat skuvllas dahje barggus. Erenoamážit sii geat leat ruoŧabeallái gullevaččat gohčodit geasselohpin. Orru ahte ruoŧagiela sommarlov, lea váikkuhan ahte sámegillii lea jorgaluvvon geasselohpi. Norgga bealde fas ii báljo gullo diet sátni, ja muhtimiidda orru beanta amas sátni. Geasseluopmu orru gártan oahppáseabbun Norgga bealde ja várra suomabealde nai. Dát sátni fas orru boahtime suomagielsánis loma. Dat luopmu maid Konrad Nielsen čilge (sv luobmo) ii oro gullame njuolga seamma áššái. KN mielde dat galgá leat báiki gokko lea buorre sadji, viiddis. Soaittášii metaforan heivet.

Nuppe dáfus fas lea mis virgelohpi, dalle go leat luvvejuvvon dábálaš virggis. Dalle gal luopmu ii heive. Muhto lehkos dal.
Geasseluopmu dahje geasselohpi lea goit jalla buorre dalle go lea. Buorre vel jus fierttut deivet dalle go asttašii olgun bargat, muhto gal daid haga nai ferte dohkket.